Keskkonnaminister Siim Kiisler. TAIRO LUTTER/EESTI MEEDIA Keskkonnaminister Siim Kiisler (Isamaa) tõdeb, et ei saanud keskkonnaministrina nõustuda sellega, et võtta keskkonna valdkonnast raha ära ja hakata selle eest tegema näiteks ujulaid, mida oleks piltlikult öeldes tähendanud valitsusliidus tükk aega õhus olnud plaan suunata põlevkiviettevõtete makstavatest saastetasudest kindel protsent Ida-Viru programmi. “See oleks absurd!” pahvatab Kiisler, kelle vastuseisu tõttu jäigi see plaan kalevi alla.
Võimuliidu poliitikud on viimased poolteist aastat rääkinud kavatsusest suunata Ida-Viru programmi osa siinsete põlevkiviettevõtete makstavatest keskkonnatasudest. Kui kevadel pani valitsusliit paika lähiaastate riigieelarvestrateegia, siis sellest enam ei räägitud. Miks?
Ressursitasud jagunevad praegu riigieelarve ja nende omavalitsuste vahel, kus maavara parajasti kaevandatakse. Saastetasud lähevad otse KIKi (keskkonnainvesteeringute keskusesse − toim.).
Praegu me esitasime muudatusettepaneku, et kõik keskkonnatasud, peale selle ressursitasu osa, mille saavad omavalitsused, lähevad otse riigieelarvesse. Riigikogu siis otsustab, kui palju sellest rahast läheb KIKile projektideks ja kui palju muudeks tegevusteks.
Riigikontroll on mitu korda kritiseerinud seda, et keskkonnavaldkonna tegevused käivad läbi KIKi. Tegelikult tõmmatakse nõnda raha ministeeriumile ja tema allasutustele tagasi. See on absurd ja ülejäänud taotlejatele arusaamatu. Praegu oleme vähemalt taotlusvoorud nõnda lahku viinud, et ministeerium ja MTÜd ei konkureeri sama raha pärast.
Miks on keskkonnaministeerium olnud vastu eri ministrite plaanile suunata osa keskkonnatasudest otse Ida-Viru programmi?
Minu arust on see lahendus olnud algusest peale absurdne. Sama hästi oleks võinud öelda, et võtame haigekassast mingi protsendi. Ma saan aru, kus see loogika on − keskkonnatasu korjatakse kõige rohkem Ida-Virumaal.
Siia jääb ka kõige rohkem negatiivset keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikku mõju, mida on aastakümnete jooksul põlevkivi kasutamine kaasa toonud.
Aga siis oleks pidanud rääkima omavalitsustele mineva osa tõstmisest, aga mitte nii, et me võtame keskkonnaprojektidelt raha ära ja siis teeme selle eest mida iganes. Ma ei saa keskkonnaministrina nõustuda sellega, et võtame lihtsalt keskkonna valdkonnast raha ära ja hakkame tegema näiteks ujulaid. See ettepanek on algusest peale olnud ebareaalne ja teiseks lihtsalt katse see probleem kuhugi ära lükata.
SIIM KIISLER: Ma ei saa keskkonnaministrina nõustuda sellega, et võtame lihtsalt keskkonna valdkonnast raha ära ja hakkame tegema näiteks ujulaid. See ettepanek on algusest peale olnud ebareaalne ja teiseks lihtsalt katse see probleem kuhugi ära lükata.
Minu arust olnuks aus käitumine öelda, et kui meil on koalitsioon leppinud kokku teha Ida-Viru programmi, siis paneme sinna eelarvest nii palju raha, kui vajalikuks peame. Nii nagu oleme kokku leppinud panna näiteks ühistranspordi peale konkreetse summa, samamoodi tuleb ka Ida-Viru programmi osas kokku leppida rahasumma.
Tegelikult ei annaks saastetasude mingi protsendi määramine Ida-Viru programmile ka kindlustunnet, sest näiteks saastetasude määrad ja laekuvad summad on pidevalt muutunud. KIK on saanud viimastel aastatel märksa vähem kui 2015. aastal. See ei ole tõsine jutt, et selle protsendiga on kõik Ida-Viru programmis tagatud. Ei ole. Tagatud on siis, kui öeldakse, et konkreetne rahanumber läheb sinna programmi, mitte ei käi protsentidega mängimine.
Küsimus on siiski laiemas põhimõttes, mida toetas ka teie endine erakonnakaaslane Erki Nool, kui ta oli Ida-Virumaal riigikogusse valitud ja juhtis seal keskkonnakomisjoni: kui saastamine toimub Ida-Virumaal, siis peaks ka lõviosa ettevõtete makstavatest saastetasudest siia tagasi tulema.
KIK täiendas taotluste hindamiskriteeriume nii, et nüüd arvestatakse Ida-Viru spetsiifilisust. Viimases voorus said 100 protsenti kõik Ida-Viru taotlused raha. Programmijuht ütles, et Ida-Viru projektid tõusid tänu boonuspunktidele nimekirja etteotsa.
Iseasi, kui palju neid oli.
Just, probleem ongi selles, et Ida-Virumaalt ei tule eriti palju taotlusi. Samas euroraha puhul koordineerib riik ise taotlusi ja kui lisaks ka seda arvestada, on Ida-Virumaa keskkonna parandamisse viimastel aastatel panustatud väga suuri rahasummasid, mille osakaal kõikidest Eesti keskkonnaprojektidest on väga kaalukas. Veetaristu parandamisse on pandud näiteks väga suuri rahasid.
Järgmine suurte kuludega ettevõtmine, mis ees seisab, on Kukruse mäe liigutamine. On see ikka vajalik ja mõistlik?
Ütlen ausalt: minul ei ole täna kindlustunnet. Praegu tehakse veel üht uuringut.
Millest teie kahtlused tulenevad?
Eelkõige sellest, et me ei tea eriti täpselt, et kui mäelt nii-öelda kaane maha võtame, millised protsessid seal siis toimuma hakkavad. Esialgne hinnang oli, et Kukruse mägi reostab põhjavett. Aga siin on küsimus, kas see on varasem jääkreostus või toimub mäe sees utmine edasi ning tilgutab kogu aeg saasteaineid juurde. Kas see on taanduv või kasvav trend? Seda püütakse praegu selgeks teha.
Ma saan lähikonnas elavate inimeste murest täiesti aru. See asi on tegelikult väga keeruline.
Endine Ida-Virumaalt valitud riigikogu liige ja riigikogu keskkonnakomisjoni esimees (2012-2014) Erki Nool (IRL) intervjuus Põhjarannikule 2012. aasta märtsis
Võimuliidu koalitsioonileppes on sees plaan hakata täiendavalt maksustama põlevkiviõli tootmist sõltuvalt nafta hinnast maailmaturul. Milline osa sellest tulust peaks tulema Ida-Virumaale, kus õli tootmine käib ning kuhu on ajaloost jäänud ja tekivad ka juurde selle tööstusega seotud nii sotsiaal- kui keskkonnaprobleemid? Praegu võtab Viru riik Eesti Energialt dividendidena välja 65 miljonit eurot, mis on teenitud peamiselt õli tootmisega, aga Ida-Virumaa tegevuskava elluviimiseks öeldakse, et raha pole. Kas see niinimetatud naftamaksu raha kasutamine ei ole teema, kus siit valitud saadikud peaksid väga jõuliselt seisma oma valimispiirkonna eest?
On küll. Põlevkiviõli maksu suunamine kohalikku tulubaasi peaks olema igati loogiline. Selline lisaressurss annaks piirkonnale võimalusi piirkonda arendada. See õliressurss peaks igal juhul tulema ainult siia piirkonda. Sellest tuleb hammastega kinni hoida. Olen nõus, et ka Eesti Energia dividendidest võiks suurem summa Ida-Virumaale tulla.