Mullu 14. mail allkirjastati Kohtla-Järve linnavalitsuses ülipidulikult kahepoolne leping haridus- ja teadusministeeriumiga, mille järgi tuleb riigigümnaasium ajaloolisesse koolihoonesse kaevurite linna vanalinnas. Palju maksab ministri (paremal) allkiri? Haridusminister Jevgeni Ossinovski tegi Kohtla-Järve linnajuhtidele ettepaneku suurte võimalike kulude tõttu rajada riigigümnaasium mujale kui ajaloolisesse koolihoonesse aadressil Spordi 2 − ehkki mullu mais kirjutas ta ise alla sellekohasele kahepoolsele lepingule.
Haridusminister Jevgeni Ossinovski saatis linnavalitsusse 5. märtsil digiallkirjastatud kirja.
Liiga suur?
“Haridus- ja Teadusministeerium on koos Riigi Kinnisvara ASiga hinnanud Spordi 2 asuva hoone rekonstrueerimist riigigümnaasiumile õppehooneks. Analüüsi käigus on selgunud, et hoone on Kohtla-Järvele kavandatavale riigigümnaasiumile liiga suur, hoone eripäradest tulenevalt on ühe ruutmeetri rekonstrueerimise maksumus kõrge ning sellest tulenevalt ei ole meie hinnangul võimalik seda hoonet, kasutades ELi tõukefondide vahendeid, riigigümnaasiumile rekonstrueerida.
Kooskõlas meie vahel 14. mail 2014. a sõlmitud ühiste kavatsuste kokkuleppe punktiga 16 teeme Kohtla-Järve linnale ettepaneku ehitada riigigümnaasiumile õppehoone teise asukohta ning selleks alustada arutelusid alternatiivsete asukohtade leidmiseks,” seisab seal.
Põhjaranniku käsutuses oleva Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) koostatud akti kokkuvõtte järgi on 1939. aastal avatud koolihoone praegu suhteliselt nirus seisus.
Ehitus- ja ülalpidamiskulude ülevaates öeldakse, et planeeritavate riigigümnaasiumide pinnakasutuse mudeleid, TTÜ Virumaa kolledži ruumikasutusettepanekuid, Jõhvi rajatava riigigümnaasiumi lähedust ning muid Kohtla-Järvel olemasolevaid ruume arvestades on Kohtla-Järvele planeeritavale riigigümnaasiumile vajalik juurdeehitatav või rekonstrueeritav õppepind ca 2000-2300 m², aga gümnaasiumiks pakutud ehitismälestise Spordi 2 hoone suletud netopind on 3594 m².
Veel öeldakse seal, et varem läbiviidud uute gümnaasiumihoonete ehitusmaksumuse ruutmeetri hind on olnud keskmiselt 1000 eurot/m²+KM, seega kujuneb uue hoone maksumuseks 2300 m² ehitamisel 2 760 000 eurot ning iga-aastaseks energiakuluks ca 40 000 eurot aastas.
Läbiviidud ehitusekspertiisi alusel on RKASi hinnangul Kohtla-Järvel Spordi 2 asuva hoone ehitus- ja rekonstrueerimistööde maksumus 1275 eurot/m²+KM ehk 5 499 000 eurot ning iga-aastaseks energiakuluks umbes 80 000 eurot aastas.
RKAS tõdeb oma memo kokkuvõttes, et otsus riigigümnaasiumi asukoha kohta tuleb teha siiski haridus- ja teadusministeeriumi ning Kohtla-Järve linnavolikogu kokkuleppel.
Oodatakse uut ministrit
Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov ütles Põhjarannikule, et Ossinovski on praegu viimaseid päevi haridusminister.
“Me ei saa tänasel päeval veel ministeeriumi kirjale vastata − ootame uue ministri ära. Kui ametisse astub uus valitsus, kohtume uue haridusministriga ja püüame ikkagi kõik teha, et riigigümnaasium tuleks ajaloolisse koolihoonesse. Riik ja linn peavad nagunii panustama, et muinsuskaitse all olev arhitektuurimälestis säiliks,” ütles Solovjov.
Meer tõi veel välja fakti, et Pärnus, kus samuti mindi vana hoone gümnaasiumiks taastamise teed, kulus ehitus-renoveerimistöödeks 8 miljonit eurot − seega veerand miljonit rohkem kui nähtub RKASi kalkulatsioonist Kohtla-Järve kohta.
Linnavolikogu esimees Riina Ivanova kommenteeris ministri kirja lühidalt sõnadega: “Kurb ja raske on.”
“Volikogu otsus sai mullu vastu võetud pärast pikki ja raskeid läbirääkimisi. Praegu pole jah midagi teha, ootame uut valitsust ja loodame, et saame ikkagi vana koolihoone suhtes kokkuleppele. Vana koolihoone taastamine gümnaasiumihoonena on minu meelest ka sümboolne: tegu on kui eestikeelse hariduse monumendiga linnas,” ütles Ivanova.
Riigigümnaasium on Kohtla-Järvel plaanis avada vähemalt 2018. aasta 1. septembriks ja sellekohasele lepingule kirjutasid mullu mais alla Kohtla-Järve linna juhid ning haridus- ja teadusministeeriumi poolelt minister Ossinovski.
Funktsionaalstiilis koolimaja, mis oli kunagi üks Eesti moodsamaid, sai arhitekt Soansi kavandi järgi ja riikliku põlevkivitööstuse tellimusel valmis 1939. aasta suvel. Hoones oli 12 klassiruumi 522 õpilasele, toad õpetajatele ja kooli personalile, kelder, katlaruum, pesuruumid. Spordisaal ja saal asusid teises tiivas, riietusruumid keldris. Koolimaja köeti tehase gaasi- ja õlijääkidega. Kooli taga oli avaujumisbassein.