Riiklik haldusreformikomisjon andis Jõhvile mõista, et kui vabatahtlik ühinemine nurjub, võidakse Jõhvi teiste omavalitsustega liita sunniviisil, kuid siis ei maksa riik ühinemistoetust, mis Jõhvi, Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme puhul oleks kokku 2,2 miljonit eurot. Nelja omavalitsuse ühinemiskõneluste katkestamine oleks halb märk ning võib lõppeda sundliitmise ja riiklikust toetusest ilmajäämisega, ütles haldusreformi Põhja-Eesti piirkondliku komisjoni esimees, rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet.
Sarneti juhitud riiklik komisjon tegi septembri lõpus otsuse, millega anti soovitus jätkata Jõhvi, Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme ühinemisega seotud toiminguid.
Soovitati jätkata
“Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vald ei täida haldusreformi seaduses sätestatud elanike arvust lähtuvat omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumi, millest alates on kohaliku omavalitsuse üksus mitmete ekspertide hinnangul võimeline tagama seadusest tulenevate ülesannete korraldamiseks vajaliku professionaalse võimekuse ja osutama kõigile kohaliku omavalitsuse üksuse elanikele kvaliteetseid avalikke teenuseid. Koos Jõhvi vallaga üheks vallaks ühinemine loob lähtudes haldusreformi eesmärkidest paremad eeldused omavalitsuste võimekuse tõstmiseks elanikele avalike teenuste osutamisel piirkonnas ning täidab haldusreformi seaduses sätestatud soovitusliku omavalitsusüksuse suuruse kriteeriumi,” seisab komisjoni otsuses.
Samas dokumendis öeldakse, et läbirääkimiste jätkamisel on võimalik järgida haldusreformi seaduses toodud tähtaegu ning viia ühinemistoimingud läbi nii, et oleks võimalik esitada kohaliku omavalitsuse poolt algatatud haldusterritoriaalse muudatuse taotlus hiljemalt 1. jaanuariks 2017 haldusreformi seaduse kohaselt.
Eelmisel nädalal tuli aga Jõhvi volikogu esimees Teet Enok välja algatusega, mis näeb ette loobumist ühinemiskõnelustest Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallaga ning jätkata vaid Toilaga. Viimane on aga korduvalt öelnud, et ilma Kohtla ja Kohtla-Nõmmeta tema Jõhviga ei ühine.
Eelmisel neljapäeval toimunud volikogu eestseisuse istungil ütles Enok, et ta pole läbirääkimiste käigus saanud piisavalt argumente, et kaitsta volikogus nelja omavalitsuse ühendamise ideed. Ta sõnas, et selle mudeli rakendumisel kaotaks Jõhvi oma autonoomse tõmbekeskuse staatuse.
Sel nädalal toimunud kultuuri- ja spordikomisjoni koosolekul rääkis volikogu esimees, et “kui Jõhvi jätkab iseseisvana, säilib stabiilsus ja saab pooleliolevate projektidega edasi tegelda, jääb võimalus säilitada suveräänsus”.
Terendab sundliitmine
Valitsuse kinnitatud haldusreformi Põhja-Eesti piirkondliku komisjoni esimees Kaia Sarnet kohtus eile Teet Enokiga ja selgitas talle enda sõnul, millised on võimalused, kui riigil tuleb minna omavalitsuste sundühendamise teed. “Aga me loodame, et toimub siiski omaalgatuslik ühinemine, ja me peame normaalseks, et need neli omavalitsust ühinevad,” lausus Sarnet eile Põhjarannikule. Tema sõnul on Jõhvi, Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme ühinemistoimingud jõudnud lõpusirgele. “Kui nüüd finišisirgel muudatusi teha ja partneritest loobuda, siis kahtlemata on see halb signaal, alates sellest, et jäädakse ilma riiklikust ühinemistoetusest, aga kindlasti lõhutakse ka omavahelisi suhteid. Meie loodame küll, et kõik läbirääkimised viiakse lõpule,” sõnas Sarnet.
Eeloleval neljapäeval toimuval Jõhvi volikogu istungil on hääletusele pandud kõigepealt Kohtla ja Kohtla-Nõmmega kõneluste lõpetamine ja Toilaga nende jätkamine ning seejärel alternatiivina ka ühinemislepingu heakskiitmine.
Teet Enok ütles kultuuri- ja spordikomisjoni istungil sel esmaspäeval, et “loomulikult kaotame riigi silmis usalduse partnerina. Ja ei saa ka riigipoolset ühinemistoetust”, kuid lisas samas, et läbirääkimistel on väiksemad vallad püüdnud Jõhvile oma tingimusi dikteerida. “Juhtgrupp seab pidevalt Jõhvile ultimaatumeid, mina nimetaksin seda sundliitumiseks. Jõhvi huve pole kaitstud, juhtgrupp ignoreerib Jõhvit. Juba see on ultimaatum, et kui jätame välja Kohtla ja Kohtla-Nõmme, siis Toila ka ei taha meiega tulla. Toila volikogu otsust me ei tea.”