Valimised on selleks korraks läbi ja suurem osa valimiskarussellil osalenutest tagasi oma igapäevaste tegevuste juures.

Tänan kõiki, kes hääletasid valimisliidu Jõhvi Eest! kandidaatide poolt, ning tahan selgitada, miks tegime just sellise koostöövaliku, nagu tegime.

Matemaatiliselt oli valikuid mitmeid, kuid stabiilsuse ja töörahu saavutamise nimel oli meie valimisliidu eelistus ikkagi koostöö Jõhvi Meie Koduga (kokku 7+6=13 häält), kellega sõlmime lähiajal ka koostöökokkuleppe. Enamik Jõhvi elanikest andis oma hääle ja sellega koos ka mandaadi just nendele kahele valimisliidule.

Meile on ette heidetud, et veame sellise valikuga mõningaid enda valijaid alt. Samas ei olnud kellelegi saladus see, et töötasime nimetatud valimisliiduga volikogus koos kolm viimast kuud ning ei välistanud koostöö jätkumist ka pärast valimisi.

Miks oleme otsustanud jätkata koos liiduga, kellega peaaegu 12 aastat oldi vastasleeris?

Esiteks ajad ja olukorrad muutuvad ning praegu ei ole need enam sellised nagu 15, 10 või 5 aastat tagasi.

Teiseks teame ka seda, et Jõhvi elanikud on väsinud poliitilistest kemplemistest, lõpututest umbusaldamistest, korduvatest vallavanema vahetustest.

Matemaatiliselt oleks võimalik jätta kõrvale VL Jõhvi Meie Kodu ning luua koalitsioon koos Keskerakonna ja Reformierakonna saadikutega, omades nii volikogus 11 häält. See, et teeme põhipartnerina koostööd VL Jõhvi Meie Koduga, ei välista koostööd eelnimetatud saadikutega. Tegime neile ka koostööettepaneku, mis aga kahjuks tagasi lükati. Aivar Survale (Reformierakond) pakuti volikogu aseesimehe kohta ning teistele volikogu liikmetele komisjonide aseesimeeste kohti.

Keskerakonna saadikutega on Jõhvi volikogus koostööd tehtud aastaid ning seda ajal, kui volikogus olid keskerakondlased Kaarel Pürg ja Endel Paap, kes ajasid Jõhvi asja ning kellel puudusid seal olemiseks isiklikud ambitsioonid.

Vaatamata sellele, et nendel valimistel lubas Keskerakond sama hästi kui kommunismi, ei ole Jõhvi inimeste toetus neile sugugi suur. Varasema kahe koha asemel saadi küll kolm (kõigil kolmel kandidaadil oma isiklikud ambitsioonid), mis ei ole aga tehtud töö, reklaami ja suurejooneliste lubaduste seisukohalt just kiiduväärt tulemus.

Praegu on Keskerakond Eestis võimul ja Jõhvi on viimane linn Ida-Virumaal, mida ei ole suudetud enda kontrolli alla saada, kuigi viimaste valimiste kampaania suurejoonelisus näitas, et seda väga ihaletakse.

11 liikmega on võimalik volikogus töötada küll, kuid see on väga raske, sest iga hääl on kaalukeel, mis võib kaasa tuua manipuleerimisi oma häälega.

Valitsemisse saaks ju kaasata ka valimisliidu Jõhvi saadikuid (kelle vastu tegelikult igasugune usaldus puudub) ja siis on ainult aja küsimus, millal hakkavad toimuma umbusaldamised.

Kui VL Jõhvi Meie Kodu peaks jääma opositsiooni, ei hakka nad käed rüpes istuma, vaid otsima kõiki nõrku lülisid, keda üle meelitada, ja küll neid lülisid leitakse. Järgnevad ülejooksmised, umbusaldamised…

Järgmine opositsioon hakkab jällegi tegelema uute võimaluste otsimisega ning lumepall muudkui veereb ja veereb.

On kõlanud arvamusi, et me oleme marionetid, et vallavanem ei sobi, et Jõhvi elu jääb seisma ja saabub “maailma lõpp”.

Ei jää. Töö läheb edasi vastavalt valla arengukavale, eelarvestrateegiale ja meie valimislubadustele, mille ühisosade kohta toimuvad peatselt lisaarutelud ning sõlmitakse asjakohased kokkulepped.

Kolmandaks, me ei soovi vallavanemat, kes kasutab Jõhvit hüppelauana riigikokku liikumiseks. Me soovime vallavanemaks inimest, kes panustaks siin ja praegu ning ka homme ja ülehomme. Me ei soovi 2019. aasta märtsis olla fakti eest, et meie vallavanem oli tubli ja jätkab tööd riigikogus. See on positiivne, kui inimesed soovivad areneda ja edasi liikuda, kuid Jõhvi ei võida sellest üldjuhul midagi.

Praegune vallavanem Aleksei Naumkin (kellel täitus 100 päeva alles 24. oktoobril ja kellele ei antud 100 kriitikavaba päeva) ei ole öelnud, et kandideerib järgmistel valimistel riigikogusse, nagu seda plaanivad teha Aivar Surva ja Martin Repinski, kes olid valimistel oma erakondade vallavanemakandidaadid.

Usun, et aja jooksul muutub ka Aleksei Naumkin kõvemahäälseks ning julgemaks, sest nende kahe omaduse puudumist talle ju ainult ette heidetaksegi. Anname talle selleks aega.

Rahulolematuid on alati ja sellist olukorda, kus kõik on rahul, ei saavutata kunagi.

Meie valimisliidul on õigus vastu võtta otsuseid vastavalt oma liikmete enamuse arvamusele ning leian, et see otsus on läbi mõeldud ja kaalutletud ning arvamuse muutmiseks praegu alus puudub.