Suur osa Ida-Viru omavalitsustest medaliga lõpetajaid rahaliselt ei premeeri. Kõikide linnade ja valdade tublimad koolilõpetajad on aga kutsutud Ida-Virumaa omavalitsusliidu ja maavalitsuse tänuvastuvõtule, mis eelmisel aastal toimus Kohtla kaevandusmuuseumis. Päevakangelasi tervitab pildil TTÜ Virumaa kolledži õppedirektor Anu Piirimaa. 

Aastaid kuld- ja hõbemedaliga lõpetajaid premeerinud Narva linn plaanib muuta toetuse maksmise korda nii, et medali kõrval peavad olema ette näidata ka kõrged punktid riigieksamitel.  

Narva linnavolikogu pidi aprillikuu istungil arutama gümnaasiumi kuld- ja hõbemedaliga lõpetajatele toetuse andmise korda, ent linnavalitsus võttis eelnõu viimasel hetkel tagasi.

Punktid kirjutatakse ette

Kultuuriosakonna juhataja asetäitja haridusalal Larissa Degel selgitas, et üks tunnustamise korra punkt vajab veidi täpsutamist ja täiendamist. Samas ei muutu põhimõte, et rahaline tunnustamine peaks olema edaspidi seotud riigieksamite tulemustega.

Eelnõu järgi makstakse toetust gümnaasiumi hõbemedaliga lõpetajale, kelle kolme riigieksami tulemus on vähemalt 75 palli. Kuldmedaliga lõpetajalt eeldatakse keskmist tulemust vähemalt 85 palli. Toetuse saamiseks on medaliomanikul vaja esitada kultuuriosakonnale kirjalik taotlus.

Degel märkis, et Narva linn on tunnustanud oma paremaid lõpetajaid rahalise toetusega juba aastaid. Mullu said 25 kuldmedaliga lõpetajat ühekordse toetuse 320 eurot ja 17 hõbemedaliga lõpetajat 200 eurot.

Lõpetaja kuld- või hõbemedaliga tunnustamise otsustab kooli nõukogu, võttes aluseks kolme viimase aasta õpitulemused. Riigieksamite sooritust sealjuures ei arvestata.

Määruse seletuskirjas on toodud välja tendents, et medalisaajate arv kasvab. Näiteks 2014. aastal oli medaliga lõpetajaid 33 ja 2015. aastal 42. “Paraku ei kaasne sellega riigieksamite tulemuste paranemist. Kaugeltki mitte kõigi medaliga lõpetajate riigieksamite tulemused ei ole piisavalt kõrged. Näiteks 2015. aastal  sai kuldmedali 25 lõpetajat, neist ainult 13-l oli riigieksamite keskmine tulemus üle 85.”

Ettepanekut siduda rahaline tunnustus riigieksamite tulemustega on arutatud mitmel koolijuhtide koosolekul. Linnavalitsus loodab, et see samm motiveerib õpilasi sooritama riigieksameid edukamalt.

Degeli sõnul on plaanis, et linnavolikogu arutab tunnustamise korda järgmisel istungil, mis toimub 19. mail.

Pole laialt levinud

Ida-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Kaarin Veinbergs ütles, medaliga lõpetajate rahaline premeerimine pole tema teada maakonnas laialt levinud.

“Parimate väljasõelumine on väga keeruline. Koolid puutusid selle probleemiga kokku kuni eelmise aastani, kui presidendi vastuvõtule sai saata ühe parima lõpetaja. Kui oli mitu kuldmedaliga lõpetajat, siis valiti välja noor, kes ei paistnud silma ainult hinnetega, vaid oli igal alal tubli. Ka rahalise toetuse maksmisel võiks arvestada ühiskondlikku aktiivsust. Noored, kes on initsiatiivikad ja ettevõtlikud, jõuavad üldjuhul elus paremini edasi,” arvas Veinbergs.

Mäetagusel peetakse meeles kõiki põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajaid.

“Igal aastal on selleks eelarves raha ette nähtud, aga tunnustus on olnud erisugune. Näiteks eelmisel aastal tänati koolilõpetajaid raamatupoe kinkekaardi ja piduliku vastuvõtuga. Maikuu jooksul otsustame, kuidas me lõpetajaid tänavu meeles peame,” ütles Mäetaguse abivallavanem Kairi Soomer.

Vaivara vald arvestab õpitulemusi, makstes kõigile nelja-viielistele Sinimäe põhikooli lõpetajatele, samuti kesk- või kutsehariduse omandajatele elluastumistoetust (üliõpilaste toetamiseks on eraldi kord).

Toetuse määr on 75 eurot. Kiituskirjaga lõpetajad saavad preemiat kahekordses, hõbemedali omanikud kolmekordses ja kullakarva medali saajad viiekordses määras. “Igal aastal vaatame piirmäärad üle, aga üldiselt me neid langetanud ei ole,” kommenteeris vallavanem Veikko Luhalaid.