Uuest aastast jõustuv matusetoetus ajas riigikogu liikmed kahte leeri. Reformierakonna esimees Hanno Pevkur leidis, et matusetoetuse maksmisel tuleb lähtuda perekonna vajadusest, mitte külvata seda kõigile. Laustoetamise meelt olnud Keskerakonna fraktsiooni liige Marika-Tuus Laul aga rõõmustas selle üle, et riigikogu maksis ära vana võla elanike ees ja taastas matusetoetuse, mille Ansipi valitsus 2009. aastal kaotas.

Järgmiseks aastaks on matusetoetusteks ette näha 4 miljonit eurot. Riik on arvestanud, et kohalikud omavalitsused saavad iga surmajuhtumi kohta 250 eurot. Keskerakonna saadik ütles riigikogu kõnepuldis, et kuigi toetuste jagamise korra kehtestab iga omavalitsus, pole põhjust arvata, et kohapeal hakatakse toetust jagama n-ö näo järgi − kellele rohkem, kellele vähem.

Mis jäi aga riigikogus välja toomata, on tõsiasi, et ebavõrdsesse olukorda võivad sattuda eri omavalitsustes elavad inimesed. Riigi makstava toetuse puhul ei tohiks seda olla. Matusetoetuse määramine on küll jäetud kohalike omavalitsuste pädevusse, aga neil peaksid selleks olema ka võrdsed võimalused. Nimetatud juhul saavad nii Jõhvi kui ka Kohtla-Järve riigilt raha vähem, kui on arvestuslikult vaja 250 euro suuruse matusetoetuse maksmiseks.

Tõenäoliselt lähevad naabrid olukorra lahendamisel eri teed. Kohtla-Järve matusetoetuse maksmist reguleeriv eelnõu näeb ette 250 eurot, mis tähendab lisaks linna rahakoti kergendamist. Jõhvi eelnõu on määranud aga matusetoetuse summaks 220 eurot, mille riigi eraldatud summa enam-vähem katab.

Jõhvi vallavolikogu liikmed on esmaspäeval valiku ees: kas jättagi toetus väiksemaks, kui riik on välja lubanud, või maksta vahe kinni, et Jõhvi elanikud ei jääks teistest idavirulastest kehvemasse seisu. Viimasel juhul tuleb muidugi leida vastus keerulisele küsimusele, mille arvelt seda teha.