Marko Kalduri “Avasta Ida-Virumaa” ärgitab muuseumide ja mõisate kõrval avastama ka põlevkivitööstuse, nõukogude perioodi ja sõdadega seotud paikasid. Rännu- ja kirjamees Marko Kaldur alustas raamatutega “Avasta Ida-Virumaa” ja “Avasta Soomaa” uue, Eestimaa vaatamisväärsusi tutvustava sarja kirjutamist.
“Avasta Ida-Virumaa” kirjeldab kaht eripalgelist marsruuti Ida-Virumaal: ekstreemset, mis keskendub põlevkivitööstuse, nõukogude perioodi ja sõdadega seotud paikadele, ning elegantset, mis annab ülevaate maakonna kaunist loodusest ja kultuuriajaloolisest pärandist.
Peale selle leiab raamatust Ida-Virumaa kaardi, kirjeldatud paikade koordinaadid ja ohtralt fotosid.
Nõiakaevud ja suitsev mägi
Marko Kaldur on teinud tänuväärset tööd, sest tervet Ida-Virumaad käsitlevat reisijuhti seni polnudki. “Kuid karta on, et Ida-Virumaa turismiarendajatele saab see olema pinnuks silmas,” leiab Kaldur, “sest nemad maakonna ekstreemset poolt ei propageeri.”
Ometigi oleks raamatus välja pakutud marsruut, mis juhatab maakonnas asuvatesse n-ö kummituslinnadesse − Viivikonda ja Sirgalasse −, lahingupaikadesse, põlevkivikaevandamisega seotud nõiaahjude ja -kaevude juurde, karjäärialadele, suitsevale Kukruse mäele jm, just see, mis annaks turistile põhjuse tulla Ida-Virumaad kaema ka teist ja miks mitte kolmandatki korda.
Mõisaid, kirikuid ja muuseume on mujal küll ja küll, tõdeb Kaldur. “Inimene ei pea selleks Ida-Virumaale tulema, et näha järjekordset kirikut või mõisat. See, mis tegelikult siin maakonnas müüb, on just ekstreemne pool.”
Esimese ringi marsruut
Praegu on Kalduri sõnul sobiv aeg teha tutvust Kose taga metsas asuvate nõiakaevudega, kus üleujutatud Ahtme kaevanduse käikude vesi pulbitseb välja ligi poole meetri kõrguselt. “Vihmase suve korral jätkub seda pulbitsemist kauemakski. See on looduslik pump, mis seal töötab, nagu Tuhala nõiakaevus.”
Teise vaatamisväärsusena toob Kaldur esile Kukruse mäe, mis suitseb tema sõnul jõulisemalt kui varem. “Seal on augud, kust tuleb paksult suitsu nagu saunakorstnast, ja lõputult sügavad praod,” kirjeldab ta. “Ma arvan, et see mägi lööb varsti jälle leegi välja nagu 1960. aastatel.”
Kalduri raamatus välja pakutud ekstreemse marsruudi läbimiseks kulub vähemalt kaks-kolm päeva. “Kui aga koostada endale põhjalikum marsruut, kus on midagi ekstreemset ja midagi elegantset, siis tuleb arvestada nädala-kahega, et peamised vaatamisväärsused nähtud saaks.”
Elegantne marsruut viib mõisatesse, kirikutesse, muuseumidesse, linnadesse, aga ka matkaradadele. “Seda võib nimetada esimese ringi turismimarsruudiks,” lausus raamatu autor, kelle sõnul on Ida-Virumaal kokku ligi 700 vaatamisväärsust.
Soomaal aasta ringi huvitav
Ida-Virumaa reisijuhi kõrval sai Kaldur kaante vahele ka “Avasta Soomaa”.
Ida-Virumaalt pärit autorile on Soomaa teiseks kodupaigaks, mis paarikümne aasta jooksul risti-põiki läbi rännatud. “Soomaa on väga põnev paik mitte ainult viiendal aastaajal, vaid aasta ringi,” nendib ta. “Kanuuga saab seal sõita varakevadest hilissügiseni, mitte ainult suurvee ajal. Talvel saab teha räätsa- ja suusamatkasid, jõejääl tõukekelgumatkasid, seal on küll ja küll tegemist. Soomaa võimaldab nagu Ida-Virumaagi mitu nädalat kohapeal huvitavalt aega veeta.”