Korvpallimeeskond HITO. Hokimeeskond Kohtla-Järve Viru Sputnik. Jalgpallimeeskonnad Jõhvi Lokomotiv, Kiviõli Irbis ja nüüd ka Sillamäe Kalev. Neile kõigile võib panna pärja. Mitte võidu märgina kaela, vaid mälestuseks sümboolsele kalmule. Kõigest mõned aastad tagasi olid nad kohaliku spordielu lipulaevad, kellele käisid Eesti meistrivõistluste mängudel kaasa elamas sajad pealtvaatajad. Nüüdseks on nad kõik suurest mängust kadunud. Klubid on veel olemas ja noortevõistkonnad tegutsevad, kuid täiskasvanute võistkondade kokkusaamine ja elushoidmine käib üle jõu.

Narvas on lood pisut paremad. Kohalik jalgpallimeeskond Trans tegi viimaste aastate parima hooaja ja võib pääseda ka eurosarja. Saalijalgpallis on Eesti valitsev meister Narva United ja jäähokis Narva Paemurru Spordikool. Need ei ole küll Eestis väga konkurentsitihedad ja suurt avalikkuse tähelepanu pälvivad spordialad, kuid see ei vähenda nende klubide saavutusi.

Et aga Kohtla-Järve, Jõhvi ja nüüd ka Sillamäe võistkonnad on üksteise järel langenud, on ilmselge märk kohaliku spordielu kiratsemisest. Täiskasvanute võistkondade majandamine on Eesti väiksuse juures keerukas kunst, mis nõuab väga head koostööd nii spordielu eestvedajatelt, kohalikelt edukatelt ettevõtjatelt, omavalitsustelt kui ka kogukondadelt laiemalt. Ometigi on see õnnestunud päris paljudes Eesti paikades, mis on nii Kohtla-Järvest kui Jõhvistki väiksemad. Ehk tasub selles mõned kursused võtta. Tugevad spordiklubid on piirkonna head turundajad ja nende edu nimel pingutamine tasub ära.