Abielude registreerimisi oli mullu maakonnas 738. Lisaks eri põhjustel maakonna hülgamisele ähvardab Ida-Virumaad ka negatiivne iive − aastaid on sünde olnud ligi kaks korda vähem kui surmasid. Maavanem Andres Noormägi arvab, et asja päästaks vaid migrantide meelitamine maakonda.
Kui püüda lühidalt, ühe lausega kokku võtta eelmise aasta elu maakonnas, võib öelda, et Ida-Virumaal oli mullu sünde 1170 (poisse 619 ja tüdrukuid 551) ning surmasid 2180 (mehi suri 1094 ja naisi 1086).
Pikaaegne trend
Maakonnas abiellus 738 paari ja lahutas väljaspool kohut 359 paari.
Ida-Viru maakonna rahvastiku toimingute talituse juhataja Raissa Gorski, kes on juba 33 aastat töötanud perekonnaseisuosakonnas, ütles Põhjarannikule maakonna sündide ja surmade suhet kommenteerides, et see ei ole muidugi rõõmustav.
Gorski meenutab aega 1980. aastatel, mil Kohtla-Järvel arvati, et midagi on viga, kui linnas sündis alla 1200 lapse ja surmasid oli sel ajal 700 ringis. Tähendab, et trend oli praegusele vastupidine.
Praegu on maakonnas üksikud peaaegu nii-öelda positiivsed vallad − Toila, Mäetaguse, Vaivara −, kuhu, paistab, noori tõmbab.
Üldiselt maakonda vaadates on Gorskile silma torganud, et noorpaarid tahavad rohkem abielluda Narvas. Üks põhjus olevat atraktiivne abiellu astumise keskkond Narva linnuses.
1980. aastatel, venestamise aja tipul, oli tavaline noorte migratsioon ida poolt N. Liidust ja kindlasti oli see üks tollane maakonna positiivse iibe põhjus. Abortide kohta maavalitsuses statistikat ei peeta, aga Gorski on kindel, et neid on praegu vähem, kui oli näiteks 35 aastat tagasi − noored on teadlikumad ja rasestumisvastased vahendid on kättesaadavad.
Maakonnas oli mullu populaarseim nimi, mis vastsündinule pandi, Artjom − seda pandi 28 korral. Järgnesid Daniil (15), Aleksandr (15), Andrei (11), Mihhail (17), Nikita (13), Demid (13), Timofei (12), Timur (12), Martin (10), Kirill (10) ja Deniss (10).
Tüdrukutest sündis enim Anastassiasid (24), Darjasid (19), Sofiasid (18), Polinasid (15) ja Aleksandrasid (14). Gorski sõnul ei näita selliste nimede esinemine edetabelis ainult seda, et vene lapsi sünnib maakonnas rohkem, vaid et erisuguseid nii-öelda eesti nimesid on palju rohkem kui neid, mis vene lastele pannakse.
Kas Aafrikast või Venest?
Gorski arvab, et iive siiski tõuseks, kui elatustase tõuseks oluliselt. Küsimusele migrantide sissetoomise kohta arvab ta, et sellele ei tahaks rõhku panna. “Meil lähevad noored ära − kui see protsess oleks vastupidine, siis kindlasti oleks ka iive positiivne,” mõtiskleb Gorski.
Maavanem Andres Noormägi, kel veebruaris saab kaks aastat ses ametis oldud, tunnistab, et trend Ida-Virumaal ei ole erandlik. “Kui meie maakond oleks eriline, peaks kukalt sügama, aga need trendid on omased kogu vananevale Euroopale. Räägitakse, et 1972. aastal läks kord kogu Saaremaal elekter ära ja üheksa kuud hiljem oli sündide arv tavalisest kordades suurem. Aga sellistest “nippidest” üksi ei piisa. Kaheldamatult probleem on,” räägib Noormägi.
Maavanem ei pelga tunnistada, et ainuke lahendus oleks iibe oluliseks parandamiseks sisserände soodustamine. “Kui Soomes on kõige enam sisserändajaid Venemaalt ja Somaaliast, siis meie eelistaks esimest varianti. Samuti on tõenäoline sisserände koht Ukraina. Peaksime oma sisserändepoliitikat teadlikumalt korraldama,” leiab maavanem.
Noormägi toob teadliku sisserändepoliitika puhul eeskujuks taas Soome, kus näiteks sisserändajate baaskoolitus on usaldatud kõrgkoolidele − vastupidi Eestile, kus sellega tegelevad MTÜd. MTÜde viga olevat nende vähene kestvus − kui üks neist kaob, kaovad sellega ka nende kompetents, kogemused ja teadmised.
“Tean, et sisserände propageerimine ei kõla hästi, aga teist varianti ei ole. Pigem tahaks näha, et meile tuleks rohkem arste ja insenere,” arvab Noormägi.