Õmblejaid otsitakse kohati tikutulega ja kuni neid ei leita, jäävad ettevõtete laienemisplaanid sahtlisse. 

Töötukassas äsja valminud tööjõuvajaduse baromeetri järgi suureneb Ida-Virumaal järgmise 12 kuu jooksul nõudlus keevitajate ja õmblejate järele. Nende põud on juba praegu tõmmanud piduri ettevõtete laienemisele.

Töötukassa hakkab kaks korda aastas koostama tööjõuvajaduse baromeetrit, millega prognoositakse, millistel ametialadel on tööjõu ülejääk, puudus või tasakaal. Esimene baromeeter valmis detsembris.

Takistab laienemist 

Töötukassa Jõhvi büroo juhtivkonsultandi Katrin Laari sõnul on jätkuvalt suures tööjõupuuduses õmblusettevõtted. “Ida-Virumaal on neli õmblusfirmat, kes oleksid kohe valmis laiendama tegevust ja kasutama selleks töökoha loomise toetust, aga ei leia töötajaid.”

Üks ettevõte on valmis palkama 27 õmblejat, teised 20 ringis. “Sealjuures pakuvad nad rohkemat kui miinimumpalk,” ütles Laar.

Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk ütles, et õmblusettevõtted on piirkonnas väga erisugused ja seda tuleb klientidele pidevalt meelde tuletada. “On nii selliseid, kus toodang on lihtsam ja palgad madalamad, kui ka selliseid, kus tehakse keerulisemat rätsepatööd ja ka palgad on sellele vastavad.”

Kaks Narva õmblusfirmat − OÜ JunEst ja OÜ PALLADAplus − on töötukassa pakutavat töökoha loomise toetust juba kasutanud ning palganud selle abil kokku üle poolesaja töötaja.

Sobiva tööjõu puudusega on silmitsi ka Kiviõli metalliettevõte OÜ Shroma, kes on töötukassat teavitanud soovist palgata 150 keevitajat ja sõlmida uuel aastal töökoha loomise toetuse leping.

“Metallitöötlemises on tööjõupõud just sellepärast, et selles valdkonnas on töökohti päris palju ja seal on ka perspektiivi. On suured ettevõtted, nagu OÜ Fortaco ja AS Norwes Metall, ning palju väiksemaid tööandjaid. Oli aeg, kus metallitööd väga õppida ei tahetud, aga praegu tasub kindlasti minna. Edumeelsetes ettevõtetes see ei ole must ega kole töö. Pealegi on metalliettevõtetel laienemisplaanid ja neid tuleb juurde, näiteks OÜ Well Tehnologia Narva tööstusparki,” rääkis Teelahk.

Tema sõnul on töötukassas arvel hulk oskustöölisi, aga tihti tuleb end enne töölesaamist täiendada. “Sageli otsivad tööandjad spetsiifilisi oskustöölisi, näiteks CNC-pingi operaatoreid. Inimene võib küll olla tööstuses töötanud, aga tal on kogemus vanema tehnoloogiaga,” tõi Teelahk näiteks.

Või soovib tööandja, et inimesel oleks sertifikaat, mis tema teadmisi ja oskusi tõendab. “Näiteks tuli meile arvele inimene, kes on küll elektritöid teinud, aga tal puudub sertifikaat. Ta läbis koolituse, sai elektriku tunnistuse ja läheb nüüd tööle,” vahendas Teelahk.

Samal ajal on valdkondi, kus täienduskoolitust tuleks tööjõu nõudlust arvestades pakkuda vähem, kui kliendid ise soovivad.

“Veel paar aastat tagasi sooviti massiliselt õppida iluteenindajaks, floristiks või masseerijaks, aga oleme sellele pidurit pannud. Inimesed on muutunud teadlikumaks ka tänu karjäärinõustamisele,” märkis Teelahk.

Lühiajaline prognoos

Tööjõuvajaduse prognoosi koostavad töötukassa maakondlikud osakonnad, kaasates vajaduse korral teisi eksperte.

Tööjõuvajaduse baromeetri prognoos on lühiajaline, annab operatiivse ülevaate tööjõuvajadusest regionaalsel tasandil ning täiendab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning kutsekoja pikaajalisi, kogu Eestit hõlmavaid tööjõuvajaduse prognoose.

“Ühest küljest annab baromeeter vajalikku infot töötukassale, et inimesi ja töökohti paremini kokku viia. Teisalt võiks sellest kasu olla kõigil inimestel tööalaste valikute tegemisel ja tööandjatel oma tegevuste planeerimisel,” ütles töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.

Esimeses etapis on baromeeter kättesaadav kaardirakendusena, tulevikus lisanduvad tabelkuju ja postrid. Baromeetri leiab veebiaadressilt www.tootukassa.ee/baromeeter. Baromeeter on olemas ka vene- ja ingliskeelsena.