Lüganuse viitab loobumises sellele, et nende nimevariant koos 775aastase kihelkonna ajalooga tõrjuti kõrvale. Teised osapooled tunnistavad aga, et nime osas langes valik Kiviõli kasuks just seetõttu, et Lüganuse on algusest peale olnud pigem liitumise vastu. Lüganuse volikogu otsus lõpetada haldusreformi menetlemine on pannud tema läbirääkimispartnerid Sonda valla ja Kiviõli linna keerulisse seisu, sest pea aasta tehtud eeltöö tuleb ümber teha kuu ajaga.
Kui Sonda vald oma oktoobrikuisel istungil uue omavalitsuse nimeküsimust hääletas, sai nende jaoks otsustamisel määravaks kuuldus, et Lüganuse kavatseb viimasel hetkel liitumisest loobuda. Nüüd, novembrikuus, kui teised omavalitsused andsid heakskiidu ühinemislepingule, sai toonane kuuldus teoks ning Lüganuse lõpetas kõik haldusreformi puudutavad menetlused ja arutelud.
Loodavad erandit
Lüganuse vald on vastumeelsust liitumise vastu üles näidanud sellest ajast peale, kui üleriigiline haldusreform päevakorrale tõusis. Kuna eelmiste valimiste ajal ühe liitumise läbi teinud Lüganuse pole saanud ennast korralikult toimima ning probleeme ja vajakajäämisi on mitmel pool, ei näinud nad uueks liitumiseks põhjust ega vajadust.
Kuna riik oma 5000 inimese piirmääraga omavalitsusi survestas, istus Lüganuse vastumeelselt läbirääkimiste laua taha, kuid otsis samal ajal võimalusi liitumisest loobumiseks. Nii on nad üks nendest omavalitsustest, kes on pöördunud kohtu poole, et saada hinnangut sundliitmise õiguspärasusele, ning ka uue valitsuskoalitsiooni poole, kellelt taotleti haldusreformi peatamist.
Nüüd otsustaski Lüganuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse lõpetamise. Peamine, miks sellele pidurit tõmmati, oli lootus, et sundühendamisega ei kaasne toetusest ilmajäämise karistust, sest sellega karistataks ka teisi ühinejaid. “Lisaks on meil võimalik võita aega, sest ma ei usu, et sundliitmine suudetakse läbi viia järgmise aasta jooksul,” ütles vallavanem Viktor Rauam neljapäeva õhtul toimunud volikogus.
Volikogu esimehe Marja-Liisa Veiseri sõnul luges tema ka uue valitsusjuhi, keskerakondlasest Jüri Ratase kõnest välja, et haldusreformi puhul tehakse erandeid, ja seda loodab nüüd Lüganusegi. Seda hoolimata sellest, et uus valitsus on kinnitanud, et nad lähevad reformiga edasi ning ei muuda ka omavalitsuse suuruse miinimumpiiri. Küll on erandeid lubatud siis, kui loogilisel liitumisel jääb piirist puudu mõnisada inimest.
Põhjendustena, miks liitumisest viimasel hetkel loobuti, toodi välja seesama nimeküsimus: 775aastase kihelkonnanime kadumine on löök nii volikogule kui kohalikule kogukonnale. Peale selle heideti partneritele ette, et liitumislepingusse ei pandud sisse kõiki Lüganuse esitatud muudatusi.
Ka rahvaküsitluse tulemust ei tohi volikogu hinnangul alahinnata. Küsitluses osales 12,69 protsenti valimisealistest elanikest, kellest omakorda 83 protsenti oli ühinemise vastu. Lüganuse oli ka liituvatest omavalitsustest ainus, kes ei korraldanud rahvakoosolekut, et liitumislepingut tutvustada ja liitumise üksikasju põhjendada.
Ei näe erandiks põhjust
Põhja-Eesti piirkondliku ühinemiskomisjoni esimees, rahandusministeeriumi asekantsler Kaia Sarnet kinnitas, et haldusreformi protsess läheb edasi, see on sisse kirjutatud ka koalitsioonileppesse ning seadusandlikus plaanis ei ole muutusi kavas. “Kehtivas seaduses ühtegi alust Lüganuse vallale erandi kohaldamiseks ei ole. Seadus näeb ette, et kriteeriumile mittevastava omavalitsuse kohta peab valitsus tegema sundühendamise ettepaneku,” ütles ta ning lisas, et kõik sundühendamist puudutav on kirjas haldusreformi seaduses. Ta tõdes küll, et riigikohtu seisukoht selles osas veel puudub.
Sonda ja Kiviõli, kes neljapäeval liitumislepingu samuti heaks kiitis, kogunevad juhtivkomisjonis uuesti järgmisel nädalal, et hakata kibekähku lepingut muutma. “Äärmiselt kahju muidugi, et olukord selline on,” ütles Sonda vallavanem Andrea Eiche, kelle sõnul peab uuel nädalal kohe laiali minema ka uus volikogu kutse, et liitumislepingut uuesti muutma hakata. Aasta lõpus peab vabatahtlike ühinejate liitumisleping olema maavanema laual.