Täna kihutavad sajad Alutaguse maratonil osalevad suusatajad Kurtna järvede vahel, muretsedes peamiselt oma tulemuse ja seisundi pärast. Ent järvistu organismi olukorra üle hakkasid keskkonnakaitsjad häirekella lööma paar aastat tagasi, kui teadlaste hinnang järvede tervise kohta ütles, et nende veetase on kõikuv ning kahanev. Selleks, et midagi tõsisemat üldse ette võtta saaks − alates uuringutest ja lõpetades konkreetsete töödega olukorra parandamiseks −, oli tarvis Kurtna järvistu kaitsekorralduskava.  Kava koostamine ei käinud ruttu, mis andis põhjust muretsemiseks.

Kurtna järvistut pole aastaid uuritud. Küll aga teame, et selle ümber on aastakümnete vältel toimunud intensiivne majandustegevus: kaevandatud põlevkivi, turvast ja liiva, veehaardest ammutatud joogivett suurtele asumitele. See kõik ei ole saanud toimuda, ilma et jätaks jälgi järvistule, mis on oma haruldaste taimede ning 42 järvega hindamatu loodusnähtus mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa kontekstis.

Viimase veerandsaja aasta jooksul, mil järvistu on olnud kaitseala staatuses, pole intensiivne inimtegevus siit kadunud, kuigi toimunud on mitmeid muutusi. Suletud on Viru kaevandus, avatud uus ja moodne veepuhastusjaam, mistõttu on suurenenud Ahtme ja Jõhvi suunas tarnitava joogivee maht. Põlevkivitööstus on hakanud rääkima vajadusest intensiivistada tootmist Estonia kaevanduses. Elu näitab, et ühe või teise tootmise tõttu läbiviidavad keskkonnauuringud enamasti loodusele negatiivset mõju ei näe. Sest neid uuringuid peavad tellima ettevõtted, kes on ise tootmisest huvitatud.

Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava annab hea võimaluse teha laiapõhjalisi keskkonnauuringuid, mis võtavad arvesse kõiki võimalikke riske ja mõjutegureid. See annab lootust, et saame lõpuks üsna ausa pildi Kurtna maastikukaitseala seisundist.