Kui Jüri Ratase valitsusel vähegi tervet mõistust ja  ratsionaalset mõtlemist jagub, siis  peaks ta Alutaguse hiidvalla loomise plaanist loobuma. Et järgida haldusreformi eesmärke ja põhimõtteid, on olemas ka muid seaduses lubatud variante. Mõistlik oleks neid kasutada, aga mitte punnida vägisi vastu kohalike volikogude ja elanike tahet ikka oma jonni ajada.

Vastuseisu võib ju tituleerida emotsionaalseks puhanguks, mida kütavad üles vallajuhid. Umbes samamoodi tõlgendas ühes intervjuus rahvahääletustel ilmsiks tulnud ülekaalukat eitust valitsuse ettepanekule ka riigihalduse minister Mihhail Korb. Ent sellise ühinemise kasuks ei räägi ükski sisuline argument. Kui valitsusele ei loe rahva ega omavalitsusjuhtide arvamus ega ekspertide hinnangud, siis mis loeb?

Küllap on ka riigis võimul olevad poliitikud mõistnud, et 15. veebruaril lagedale toodud ettepanek on pehmelt öeldes üks suur äpardus. Ikka juhtub, eriti neil, kel pole varasemat valitsemiskogemust. Ent selle asemel, et eksimust tunnistada ja asuda seda võimalikult ruttu parandama, on ligi kolm kuud lastud inimeste pahameelel paisuda ning nende närve söödud.

Omavalitsusametnikud ja volikogude liikmed on pidanud kulutama aega ja energiat ning kaasama eksperte, tõestamaks pulkadeks lahtivõetult, et lollus on lollus. Nüüd jääb üle veel oodata, et teada saada, kas valitsus ikka söandab seda tunnistada või mitte.