Riik on juba mitu aastat teinud pingutusi, et vähendada alaealiste õigusrikkujate vanglasse saatmist. Alaealiste mõjutusvälja suurendamiseks on tehtud mitmesuguseid samme. Üks uuendus, mis järgmisest aastast kehtima hakkab, on alaealiste komisjonide kadumine ning omavalitsuste suurem kaasamine ja prokuratuurile laiemate võimaluste andmine alternatiivsete mõjutusvahendite rakendamisel.

Muidugi, kui laps jõuab prokuratuuri huviorbiiti, on ta juba liiga kaua olnud täiskasvanute tähelepanu alt väljas, sest selleks peavad teod olema ikka väga halvad. Prokuratuur on kokku puutunud ka selliste juhtumitega, kus vanemad ise paluvad oma lapse vahistada, sest nende jõud ei käi enam oma võsukesest üle.

Peamine põhjus, miks lapsest õigusrikkuja saab, ongi tavaliselt täiskasvanute ebapiisav tähelepanu, mille tõttu tekib lapsel vabaduse tunne, millel pole piire. Ja kui õigel ajal neid piire ette ei seata, võivad tagajärjed olla aina hullemad.

Vanemate vähesest tähelepanust lastele on palju räägitud, ent kuidas lahendada seda näiteks üksikvanemaga peres, kus emal toita mitu last ning suurema osa ajast võtab töö?

Mitu aastat tagasi toimus Pühajõel julm veretöö, kus 15- ja 17aastane poiss tapsid kirvega täiskasvanud noore pereisa. Ilma erilise põhjuseta. Üht neist kasvatas ema üksi, teist vanem õde, kes oli ise äsja täisealiseks saanud.

Lapse mõjus karistamine on keeruline teema isegi vanema-lapse suhetes, mis siis rääkida veel riigi repressiivaparaadi seisukohast, kes tegelikult neid lapsi õieti ei tunnegi, kuid mõjutama peab.