Uuest aastast jõustuva tulumaksusüsteemiga jätab riik paljudele inimestele teenitud rahast mõnevõrra rohkem raha kätte. Ent oluline muutus on seegi, et uutmoodi maksude arvestamine paneb ka inimesi senisest rohkem oma tulusid planeerima.

Keerukam arvestamine võib tekitada esialgu pahameelt. See on mõnes mõttes mugavustsoonist välja tulemine, mis sunnib ka inimesi ise rohkem mõtlema, mis on neile kasulikum. Tuleb nuputada ja teha otsuseid, kuidas ära hoida olukorda, et olles nautinud järgmisel aastal suuremaid sissetulekuid, ei langeks ülejärgmisel kevadel maksuametilt külma dušina kaela teade, et märkimisväärne rahasumma tuleb riigile tagastada. Siiani, kuni tulumaksuvabastuse määr on olnud sissetulekute suurusest sõltumata kõikidele ühesugune, pole selliste küsimuste üle üldse tulnud pead murda.

Võimulolevate poliitikute poolt on olnud mõnevõrra vastutustundetu, et raporteerides üksteise võidu sellest, kuidas uue süsteemiga nii palju inimesed võidavad, on nad kas unustanud või jätnud teadlikult rääkimata mõned olulised asjaolud, mis selle võidu suurust võivad oluliselt vähendada. Et tulumaksuvabastuse arvutamisel ei lähe arvesse mitte ainult palk, vaid ka näiteks nii vanaduspension kui ka töövõimetuspension. Poliitikute poolt oleks aus mis tahes hea otsuse väljakuulutamisel rääkida ka sellega kaasnevatest varjukülgedest, mis võivad küll rõõmusõnumit tuhmistada, ent annaksid siiski kavandatavatest sammudest tõesema pildi.