AS Molycorp Silmeti väravast viidi mitme aasta vältel välja haruldasi muldmetalle. Hiljuti jõustus Viru maakohtu otsus, millega mõisteti osaliselt reaalne vangistus viiele mehele, kes korraldasid mitme aasta jooksul Sillamäe keemiaettevõttest Molycorp Silmet haruldaste metallide ning nende toorainete vargust.
See lugu hakkas hargnema 2012. aasta lõpus, kui Molycorp Silmeti juhile David O’Brock-Kaljuveele tehti ettepanek osta tantaali poolfabrikaati. “Ostsime seda 3,5 tonni ja pärast laborianalüüsi selgus, et see on meie enda ettevõttest pärit pooltoodang,” sõnas ta. Haruldaste muldmetallide tootjaid pole maailmas palju ning seetõttu tunneb iga ettevõte enda “keemilised sõrmejäljed” ära. Analüüs näitas ka, et metall on Silmetis toodetud juba enne 2010. aastat. “Siis sain aru, et seda on meie ettevõttest süstemaatiliselt kogutud,” sõnas O’Brock-Kaljuvee.
Politsei alustab operatsiooni
Asjaga hakkas tegelema ettevõtte turvaülem ning 2014. aasta lõpus jõudis asi politseisse. Viimane omakorda käivitas vargajõugu tabamiseks operatsiooni, mille võrku langes viis meest.
Viktor Gnatjuk, Maksim Tarassov, Hannes Torn, Viktor Kuprin ja Andrei Demidenko läksid küll kõik korraga kohtu alla, ent tegelikult oli tegu kahe eraldi seltskonnaga, mille ühe juht oli Gnatjuk, kes oli ära ostnud Silmeti kaubikujuhina töötanud Demidenko. Kuprin aga maksis väravas töötanud valvurile, kes seetõttu pigistas silma kinni, kui töölised metalli tehasest välja viisid.
Kaks paralleelselt tegutsenud kurjategijapaari teadsid teineteise olemasolust ning prokurör Ene Timmi nimetab neid naljatades kolleegideks-konkurentideks.
Töölised kogusid tantaali ja nioobiumi ning nende tooraineid suurel tootmisterritooriumil varem kokku lepitud peidikutesse, kust järgmised isikud need kokkulepitud ajal välja toimetasid. Teiste seas Demidenko oma kaubikuga. Edasi veeti metall vaheladudesse, kust see juba suuremates kogustes edasi toimetati ning välismaal realiseeriti. Sellega tegeles Tallinnas elav Hannes Torn, kes varastatut pealinnas ladustas. Uurimise andmeil jõudsid jäljed Leedu Vabariiki, kuid ettevõtte juhtkonna andmetel viidi seda ka Leedust edasi riiki, kust lõpuks Silmetile tema enda toodangut pakuti. Selle riigi nime O`Brock-Kaljuvee nimetada ei taha. Leetu vedas kaupa Torn ise või käis sellel järel Gintarase-nimeline mees, kes aga selles kriminaalasjas ei figureeri.
Uurimise lõppedes arvutati välja, et aastatel 2012-2015, mil jõugu tegevust käsitleti, tekitasid vargad Silmetile kahju 336 562 eurot.
Kahju võib olla suurem
O’Brock-Kaljuvee kahtlustab siiski, et vargajõuk tegutses oluliselt pikema perioodi jooksul ning tegelik kahju võib olla isegi üle kümne korra suurem. Ta toob näiteks ühe telefonikõnede eristuse, kus ostja sõimab vargajõugu esindajat selle eest, et need ei suutnud talle varastada 15 tonni tantaliidi − tantaali toorainet. Isegi praegu, kui toorme hinnad on madalseisus, on sellise koguse turuhind ligi 400 000 eurot.
Silmeti juht on rahul, et politsei suutis purustada vargajõugu, kuid teda teeb murelikuks, et ostjateni ei jõutud. “Mina usun ikka, et kõik inimesed on ausad ja head kuni selle ajani, kui keegi kusagil pole valmis varastatu eest maksma,” sõnas O’Brock-Kaljuvee.
Tema sõnul näitas see juhtum, et ettevõttes on turvaaugud, mille kinnilappimisega tuleb nüüd tegelda.
Ene Timmi ütles, et menetluse käigus arestiti süüdistatavate kolm autot ja üks Tallinna korter, mis kõik kokku hinnati 150 000 eurole, peale selle on süüdimõistetud kinnitanud valmisolekut maksta osa kahjust katseaja jooksul kinni ning ettevõttel on reaalne lootus saada peagi kahju katteks 200 000 eurot.
Peavad kahju hüvitama
Viru maakohus määras kokkuleppemenetluses kõigile viiele kuritegelikku ühendusse kuulumise ja selles tegutsemise eest kolme aasta ja 5 kuu pikkuse vangistuse, neist 5 kuud ja 20 päeva reaalselt, mis nad eelvangistuse ajal juba ära istusid. Ülejäänud karistus määrati tingimisi. Lisaks peavad nad solidaarselt hüvitama Silmetile kahju − 336 562 eurot −, mis politseil ja prokuratuuril õnnestus ära tõendada. Kohtuotsus on praeguseks jõustunud.
Ent selles loos on huvitav seegi asjaolu, et töölised, kes varaste tegevusele kaasa aitasid, töötavad ettevõttes edasi. “Jah, enamik neist töötab meil edasi,” tunnistas O`Brock-Kaljuvee, kelle sõnul on kurjategijad ikka inimeste nõrkusi ära kasutanud. “Ikka tundub siis kellelegi, et tema palk on liiga väike,” sõnas ta.
Ida politseiprefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht Rainet Juuse ütles, et sügisel jõuavad ilmselt aga kohtu ette ka 17 vargustega seotud Silmeti töölist ja turvamees, kellele kuritegudes osalemise eest maksti.
Prokurör Ene Timmi ütles, et õiguskaitseasutustel on kavas hakata tööstusettevõtetes toimuvatele vargustele edaspidi rohkem tähelepanu pöörama. “Sest see on ikka pöörane, kui terve tehasetäis töölisi varastab,” sõnas ta.
Aastal 2003 anti kohtu alla vargajõuk, kes toonasest ASist Silmet varastas päise päeva ajal 787 kilogrammi tantaalhüdroksiidi, mis sai võimalikuks koostöös turvameestega. Kahju oli toona ligi 60 000 eurot, kurjategijad müüsid varastatu aga kolm korda väiksema hinnaga.