Maavanem Andres Noormägi ja omavalitsusliidu aseesimees Etti Kagarov pakkusid Ida-Viru parematele koolilõpetajatele torti Kohtla kaevandusmuuseumis. Ida-Virumaal lõpetab tänavu keskkooli kuldmedaliga 65 noort, kellele maavalitsus ja omavalitsusliit kinkisid Kohtla kaevandusmuuseumis elamuspäeva.
Herman Karu on üks Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi neljast kuldmedalisaajast. Tema edu aluseks on olnud ajajuhtimise oskus.
“Põhiline oli kohe alguses kõik tööd ajagraafikusse saada ja mitte lasta asjadel kuhjuda. Olen enam-vähem kogu aeg viieline olnud. Vahepeal puberteedina ei viitsinud eriti õppida, aga gümnaasiumi lõpus võtsin end uuesti kokku ja pingutasin natukene rohkem. Endal on parem tunne, kui on head hinded.”
Herman loodab sisse saada Tartu ülikooli riigiteaduste erialale. “Võtsin nimekirja ette, mida Tartus saab õppida. Kuna õppisin kitsamat matemaatikat, jäi reaalsuund valikust välja. Vaatasin, et riigiteadused mulle meeldivad − väike unistus on riigikokku saada ja poliitikaga tegelda.”
Herman rääkis, et loeb huviga päevauudiseid ja mõtleb Eesti tulevikule. “Tahaks tulevikus sõna sekka öelda. Praegu jääb mulje, et riigikogu on rahvast võõrandunud. Tähtsates otsustes peaks tegema rohkem rahvahääletusi, näiteks pagulaste teemal, sest see puudutab meid kõiki. Oma inimesed peaksid olema kõigepealt. Alles siis, kui saame heaoluriigiks, võime hakata teisi abistama,” arvas ta.
Kui riigikogu ambitsioon ei täitu, oleks Kohtla-Järve noormees rahul tööga ka mõnes linnavalitsuses. “Ja kui riigiteadustesse sisse ei saa, on minu teine valik ajakirjandus. Seda soovitas mulle meediaõpetaja. Talle meeldis minu kriitilisus ja oskus asju analüüsida.”
Medalisadu Kiviõlis
Kiviõli 1. keskkooli lõpetaja Olga Manuilovitš seadis kuldmedali sihiks juba esimeses klassis. “Raske oli,” tunnistas sihile jõudnud neiu.
“Esiteks tulime vene koolist eesti kooli [Kiviõli vene kool muudeti põhikooliks − toim.]. Isiklikult mulle oli väga raske eesti õpilastega kokku minna ja me otsisime kaua kontakti. Ajapikku see õnnestus. Eesti ja vene õpilased segati kolme õppesuuna vahel, et me oleks sunnitud omavahel suhtlema. Meie üritasime eesti, nemad vene keeles ja 12. klassis suhtlesime juba probleemideta.”
Olgale oli kõige suurem katsumus õppida eesti keeles bioloogiat. “Aine omandamiseks võtsin kõrvale vene kooli õpiku. Paralleelselt lugesin ja tõlkisin. Kui terminid said selgeks, oli muidugi lihtsam.”
Olga kavatseb astuda kas Tallinna tehnikaülikooli või TTÜ Virumaa kolledžisse. “Kohtla-Järve eeliseks on kodulähedus, Tallinnas aga saaksin jätkata eesti keeles õppimist, et oleks tulevikus lihtsam, sest ma kavatsen jääda Eestisse.”
Kiviõli neiule pakuvad huvi kas soojusenergeetika või kütuste tehnoloogia erialad, sest tema tugevuseks on reaalained. Tulevikus näeb ta töövõimalusi ka Ida-Virumaal, näiteks Eesti Energias.
Kiviõli 1. keskkooli lõpetab tänavu kuldmedaliga kuus noort. “Nii palju pole kunagi varem olnud,” ütles direktor Heidi Uustalu.
“Vene koolist tuli meile kaheksa õpilast, kellest neli lõpetas kulla ja üks hõbedaga. Nad olid väga motiveeritud, seadsid endale eesmärgi ja liikusid selle poole. See on hea näide, et keel on ainult vahend ega sega. Küsimus on selles, kas sa suudad motivatsiooni tekitada ja seda hoida. Millega meil on veel vaja tööd teha, on kahe kogukonna kiirem sulandumine,” märkis Uustalu.
Järgneb presidendi vastuvõtt
Kõik maakonna 65 kuldmedalisaajat, kes olid eile oodatud Ida-Virumaa omavalitsusliidu ja maavalitsuse vastuvõtule, on saanud 1. juuliks kutse tulla Kadrioru lossi, kus tublimaid koolilõpetajaid tervitab vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.
“Glamuurseid üritusi on niigi küll: lõpupidu, presidendi vastuvõtt. Meie otsustasime kinkida koolilõpetajatele elamuspäeva Kohtla kaevandusmuuseumis ja viia soovijad pärast tordisöömist maa alla,” selgitas Ida-Viru maavanem Andres Noormägi. “See on hea näide, kuidas majandus muutub ja vanast kaevandusest on saanud Ida-Virumaa atraktiivsemaid turismiobjekte.”
Seekord olid vastuvõtule kutsutud ka Narva paremad koolilõpetajad, ehkki piirilinn ei kuulu omavalitsusliitu. “Õnneks Narva linnavõimud toetasid seda mõtet. See on üks võimalus teiste maakonna noortega kokku puutuda ja suhelda,” ütles Noormägi.