Möödunud aasta lõpus valmis Kukruse aherainemäe korrastamise tööprojekt koos alusuuringutega ning järelevalvaja kiitis heaks keskkonnamõju hindamise aruande. Projekti rakendamiseks on vaja läbida ka planeerimisprotsess.
Kukruse aherainemäel on ladestatud suur kogus kaevandamisjäätmeid ja seadusandlus nõuab selle ohutustamist. Kuna Kohtla valla üldplaneeringus ei ole mäe asukohta määratud, tuleb koostada kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja läbi viia ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Kohtla vallavalitsuse algatatud eriplaneeringu ja KSH väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek lõppeski 3. jaanuaril.
Eriplaneeringul on kaks peamist ülesannet: leida eri alternatiivide seast Kukruse mäe ümberpaigutamiseks sobivaim asukoht ning koostada mäe korrastamiseks detailplaneeringu ülesannetele vastav lahendus. Viimasega määratakse ka ehitusõigus. Eriplaneeringuga muudetakse ühtlasi kehtivat Kohtla valla üldplaneeringut, muutes maakasutuse juhtotstarvet ning määrates Kukruse mäe kui olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht.
Eriplaneering on praegu esimeses staadiumis, mil lepitakse kokku lähteseisukohad. Nüüdseks on lõppenud kaks kuud kestnud asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek. Järgnevalt tuleb teha otsus asukoha eelvaliku asjus ja koostada KSH esimese etapi aruanne. Detailse lahenduse väljatöötamiseni jõutakse kõigi eelduste kohaselt 2017. aasta juulis. Iga olulise planeeringu etapiga kaasneb avalikkuse kaasamine väljapanekute ja arutelude näol: rahvas saab kokku neljal korral oma arvamusega protsessile kaasa aidata.
Tuleb rõhutada, et käimasoleva eriplaneeringu ülesanne ei ole siiski erisuguste tehniliste lahenduste väljapakkumine − see töö sai tehtud juba tööprojekti koostamise etapis. Olemasolevat tööprojekti vajaduse korral vaid korrigeeritakse.
Praeguseks on selge, et Kukruse mäe täielik äravedu ei ole mõistlik. Kukruse mägi on oluline turismiobjekt ja kultuuripärandi sümbol, mida tuleb säilitada. Lisaks kaasneks mäe täieliku ümberpaigutamisega suur liiklussagedus ja müra, mis häiriks oluliselt piirkonna elanike elu. Selline lahendus oleks ka majanduslikult ebamõistlik. Aheraine ja lubjakivi eraldamine oleks tehniliselt keeruline ja kulukas ning väljasõelutud põlevkivi ei saaks ka energia tootmiseks kasutada, kuna selleks puudub seadusandlus.
Seega on praegu laual kaks põhilist asukoha alternatiivi: esiteks on võimalik mäe minimaalne äravedu ja allesjäänud keskkonnaohutust materjalist uue mäe kujundamine olemasoleva kõrvale ning teiseks võimaluseks on mäe katmine olemasolevas asukohas.
Mäe minimaalne äravedu tähendaks, et ära veetakse vaid väga reostunud materjal, ülejäänud mägi ladestatakse uuele ladestusalale ja kaetakse vettpidava kihiga. Hiljem tuleks mägi haljastada ja selle tippu oleks võimalik rajada vaateplatvorm, mis võimaldaks säilitada ilusat vaadet ümbruskonnale.
Kukruse aherainemäe katmise eesmärk oleks kuumenemiskollete summutamine ja mäe taassüttimise ärahoidmine. Selleks tuleb takistada õhu juurdepääs mäkke nii mäe alt kui ka selle nõlvade kaudu. Kukruse mäe alune ala on alt kaevandatud ja hapnik pääseb mäkke Kukruse põlevkivikaevanduse osaliselt sisse varisenud käikude kaudu. Hapniku juurdepääsu piiramiseks maa alt tuleks ehitada ca 18 meetri sügavusele betoonist sulundsein või takistada muul moel õhu juurdepääsu mäe alt.
Õhu juurdepääsu takistamiseks nõlvade ja vajumislõhede kaudu tuleks aga kujundada mägi laugemaks ja katta õhutiheda materjaliga. Mõistagi on tegemist majanduslikult väga kuluka alternatiiviga, mida tasub siiski kaaluda.
Viimasel ajal kõlasid ajakirjanduses ja Jõhvis toimunud põlevkivi konverentsil arvamused, et kuna mäe korrastamine toob elanikele ebamugavusi ning tööde käiguga kaasnevad ka mõningad riskid, siis oleks ehk mõistlik säilitada praegune olukord.
Probleemi ei tohi ignoreerida: esiteks ei luba seda kehtiv seadusandlus ja teiseks oleks see keskkonnavaenulik, sest nähtamatu, kuid pidev keskkonna mürgitamine Kukruse mäe poolt jätkuks. Mäest eralduvad gaasid on ohtlikud inimeste tervisele ja mäest välja nõrguv õli rikub jätkuvalt põhjavett. On selge, et lähipiirkonna elanike tervise jätkuv kahjustamine ja keskkonna reostamine tuleb lõpetada.
Ühtlasi säiliks tegevusetuse tõttu ka mäe iseenesliku süttimise oht, sest uuringud on näidanud, et mäge ei kutsuta ilma asjata kohalikuks vulkaaniks − mäe sees toimuvad nii utmine kui ka põlemine. Mäel tekivad pidevalt ka uued lõhed ja kuumakolded laienevad.
Kuigi Kukruse mäe keskkonnaohutuks muutmisel on praeguseks palju eeltööd ära tehtud, on siiski veel vara rääkida täpsetest lahendustest.