2009. aasta lõpul toimunud kaevamiste tulemuste põhjal on Kukruse kalmistu alal säilinud inimluud ja arheoloogilised leiud hindamatu allikas 12.-13. sajandi matmiskombestiku, religiooni, majanduse ja eluolu uurimisel. Tallinna – Narva tee ehitamise käigus avastatud 12. – 13. sajandi kalmistut peetakse põhjalikuma uurimise alusel nii väärtuslikuks, et muinsuskaitseamet otsustas tunnistada kalmistu riiklikuks kultuurimälestiseks.
Novembris 2009 avastati Kohtla vallas Kukruse külas tee-ehituse käigus pronkskaunistustega noatupp ja inimluid. Teetööd peatati ning terve talv tehti seal arheoloogilisi kaevamisi, mille käigus uuriti läbi umbes 10 x 50 meetri suurune ala.
“Arheoloogilisi kaevamisi tehti ju ainult tee all, aga kalmistu ala ulatub teest ka lõuna ja põhja poole ning need alad on veel uurimata,” ütles muinsuskaitseameti Ida-Virumaa vaneminspektor Kalle Merilai, et kultuurimälestiseks tunnistamist ongi vaja selle paiga kaitsmiseks.
“Kui mingi ala on kaitse all, siis detektoristid sinna enam peale ei lähe. Mitteametlikult tegutsevaid otsijaid ei pruugi see peatada, aga nemad jäävad tihtipeale ka vahele. Meile annavad selliselt tegutsejatest teada nii maaomanikud kui ümbruskonnas elavad või liikuvad inimesed, samuti teeb meie amet koostööd politsei- ja piirivalveametiga, kes samuti neil kohtadel silma peal hoiavad.”
Tulevastele põlvedele uurida
Iidseid kalmistuid ja muid leiukohti on muinsuskaitseamet kaitse alla võtnud omajagu. Pole aga eriti kuulda, et neis kohtades arheoloogilisi kaevamisi jätkatakse.
“Uuritakse edasi ikka, aga kuna uusi leiukohti tuleb pidevalt ja üsna palju peale, siis plaanilisteks uuringuteks jääb võimalusi vähemaks,” kostis Merilai. “Mida rohkem detektoristid tegutsevad, seda rohkem uusi leide tuleb. Kaitse alla võtmise eesmärk on säilitada need paigad puutumatuna järgmistele põvkondadele. Kukruse kalmistu kohta ei oska praegu keegi öelda, millal seda edasi uurima võidakse hakata − ja selleks pole praegu ka vajadust.”
Kukruse kalmistu alal asub päris mitu kinnistut. Ehitisi seal ei ole, küll aga on põllumaad.
Maaharimist ei keela
“Põlluharimist kaitsemeetmed ei piira − ainus piirang on see, et künda tohib kuni 20 sentimeetri sügavuselt. Puid ei tohi seal istutada, kraave ei tohi kaevata, kalmistu maa-alal on keelatud ka ehitada. Kaitsevööndis võib, aga selleks tuleb muinsuskaitseametilt luba küsida, mis tähendab üksiti, et maaomanik peab oma kulu ja kirjadega arheoloogilised uuringud tellima.
“Kukruse kalmistu alal pole minu teada sellist maakasutust, millele need seadusest tulenevad piirangud mõju võiksid avaldada,” ütles Merilai. “Maaomanikud on üldiselt väga teadlikud ja hoolivad inimesed, ma ei tea ühtegi mälestist, mida oleks tahtlikult lõhutud või muul moel rikutud.”
Kukruse leidudest kokku pandud nn Kukruse kaunitari näitus on mööda Eestimaad ringi liikunud, ent Ida-Virumaale pole see seni veel jõudnud. Kalle Merilai loodab, et sel suvel-sügisel võib näitust lõpuks ometi ka selle “sünnipaigas” näha − Kukruse mõisas näiteks.