Koolimaja loovutamine ehitajatele on kooliperele igal juhul ebamugav. Jõhvi vene põhikooli puhul valiti variant, mis tekitaks ebamugavusi võimalikult vähe.

Kui õppetöö oleks viidud üle eesti põhikooli, oleksid kannatanud mõlema kooli lapsed. Eesti kooli õpilastel olnuks probleeme järelevastamis- ja konsultatsiooniaegade leidmisega, vene kooli lapsed pidanuks õppima õhtuses vahetuses, mis oleks muutnud keeruliseks huvitegevuses osalemise.

Kutsehariduskeskuses pole keegi kellelegi koormaks, sest korpus, kuhu kolitakse, seisab praegu tühjana. Aga seda annab õppetööks kohandada. Osa lastevanemaid on küll väljendanud muret, et kutsehariduskeskuses satuvad nende lapsed halba seltskonda. Tegelikult toimetatakse oma hoones ja ka üritused saab sealsamas n-ö oma territooriumil läbi viia.

Kooli juhtkond ja vallavalitsus peavad siiski tegema kõik selleks, et õppetöö ajutisel pinnal võimalikult hästi sujuks. Vastasel juhul võivad lastevanemad hääletada jalgadega, nagu juhtus Sinimäe põhikoolis, kus õpilaste arv sai kõva hoobi 2012. aasta koolipõlenguga ja sellele järgnenud ajutise õppimisega Sillamäel. Praegu, kui kooli käsutuses on uus moodne hoone, on see küll taastunud ja isegi kasvanud.

Jõhvi vene põhikooli perel tuleb vähemalt pool õppeaastat, aga ilmselt kauemgi mugavustsoonist väljas olla. Sealjuures tuleks pilk hoida kaugemal eesmärgil − uuenenud koolimajal, kus on pärast ajutisi vintsutusi eriti mõnus õppida ja õpetada.