Urve Kilk: "Ma ei osanud hingest sellist asja mõelda, minu arvates on see ka liig. Kutsun siia külalised, aga esmalt teavitan neid pingi olemasolust." 

Eelmisel laupäeval, 2. mail avati Kohtla-Nõmme rahvamaja ees kaunis pink tekstiga: “Aeg tantsib inimestes, inimene tantsib ajas ja tema elumuusikast jääb vaibumatu kaja. Urve Kilk − lugupeetud ja armastatud tantsuõpetaja.”

Laupäeval tähistas kontserdiga oma 55. sünnipäeva kohalik staažikaim naisrahvatantsuansambel Kuppari.

Eesti kultuuri ja keele arendaja

Ligi kahetunnise kontserdi järel paluti peolised õue, kus tõmmati kate pealt kaunilt sepispingilt, millel on tekst Virve Osila sõnadega ja pühendus Urve Kilgile.

Urve Kilk tunnistas vahetult pärast pingi avamist, et see oli talle täielik üllatus − ta olevat vaid silmanurgast vaadanud, et mis imelik kaadervärk seal katte all on.

“Ma ei osanud hingest sellist asja mõelda, minu arvates on see ka liig. Tantsurühmi on teisigi, kelle juubeleid oleme siin pidanud. Kohtla-Nõmme rahvas tõesti hoiab ja armastab mind − nad tegid mind Kuppari 50. sünnipäeval aukodanikuks, nüüd, viis aastat hiljem on pink, kuhu saan tulla ja istuda. Kutsun siia ka külalised, aga esmalt teavitan neid pingi olemasolust,” rääkis Kilk Põhjarannikule, kui oli liigutuspisarad ära kuivatanud.

Pingi pidulikul pühitsemisel ütles kohtlanõmmelasest maakonna rahvakultuurispetsialist Erika Kõllo: “Iga pink räägib oma loo. See pink, mille täna üheskoos vallavalitsuse toel avame, räägib sinu lugu sellest, kuidas oled oma tee leidnud ja seda mööda tantsusammul liikunud. Räägib sellest, kui oluline sinule on eesti keel ja kultuur ning eriti rahvatants.”

Kõllo põhjendas Kilgile monumendi rajamist sellega, et Kohtla-Nõmme vald on üks väikevaldadest, mida saab nimetada tantsivaks. “Tantsivad lasteaiamudilased, tantsivad vanaemad. Kuppari on juba 55 aastat selle tantsu põhihoidja, need naised on üks meie naisrühmade alustalasid. Kõik tänu sellele, et Kohtla-Nõmmel elab Urve Kilk. Oleme nii õnnelikud, et Urve on siia elama asunud ja võtnud siin tantsu vedada ja õpetanud enda kõrvale ka noore tantsujuhi,” rääkis Kõllo.

Igal pingil oma lugu

Pingi idee tuligi Kõllolt, selle teostasid kohaliku vallavalitsuse toel Veskiseppade meistrimehed Raplast, kes tegid sepistest jalad, ja Kohtla-Nõmmelt pärit puusepp Mati Moosel, kes tegi puidust osa. Pingi avamise sidumist Kuppari sünnipäevaga põhjendas Kõllo sellega, et tegu on Kilgile ühe armsama kollektiiviga. Pingi idee juurutajaks laiemalt peab Kõllo aga ajakirjanik Vahur Kersnat, kes õpetab, kuidas iga pink räägib meile oma loo.

“Urve Kilgi lugu on seda väärt, et seda taas ja taas rääkida,” leidis Kõllo.

Kuppari sünnipäeval oli kollektiivi ja pedagoog Kilki kohaloluga austamas ka Eesti rahvatantsu ja -muusika seltsi projektijuht Erika Põlendik, kes on olnud ka eri tantsupidudel liigijuht.

“Pean Urvet enda õpetajaks, ehkki ma pole üheski tema tunnis käinud. Olen viimased aastad hästi palju tegelnud tantsu kirjeldustega ja neid redigeerinud. Aga kui need kirjeldused on üle vaadatud, peab keegi keeletoimetaja olema − seda on olnud õpetaja Urve Kilk. Pink Urvele on hästi armas märk sellest, et kohalik kogukond oma sädeinimesi austab,” ütles Põlendik.

Kuppari juubelikontserdil tantsis lisaks sünnipäevalapsele seitse kollektiivi − kaasa arvatud sõbrad Hämeenlinnast Soomest.

Varem on Kohtla-Nõmmel avatud üks mälestuspink − Laine Toomsalule, kes oli kohalik staažikas ajalooõpetaja ja koduloouurija.