15 aastat Kohtla-Järve üht peatänavat “kaunistanud” endine ühiselamu. 

Kohtla-Järve linn omandas juba aastaid aadressil Kalevi 33 tühjalt seisva ja linna ilmet rikkuva endise ühiselamuhoone ning hakkab nüüd otsima raha selle lammutamiseks.

Kohtla-Järve linnavalitsus võttis osa kohtutäituri korraldatud enampakkumisest, kus pandi müüki Kalevi 33 endine ühiselamuhoone maksumusega 22 500 eurot. Et teisi huvilisi ei olnud, sai selle tondilossi omanikuks linn.

Sunniraha katteks

“Kuid neid 22 500 eurot me ei maksnud, vaid saime selle hoone enda omandusse omanikule esitatud sunniraha nõude katteks,” selgitas Kohtla-Järve abilinnapea Vitali Borodin.

Üheksakorruseline endine ühiselamuhoone kuulus palju aastaid OÜ-le Dominabalt. Maja endised omanikud olid itaallased, kes kunagi ostsid hoone kavaga see eliitmajaks ümber ehitada, kuid lõpuks hoopis hülgasid selle. Linn nõudis hoone omanikult mitu aastat maja kordategemist või konserveerimist, kuid firma ignoreeris neid nõudmisi.

Ülemöödunud aasta sügisel esitas linn firmale Dominabalt järjekordse nõudmise maksta ära nõndanimetatud sunniraha summas 30 000 eurot. Kuid hoone omanikud ignoreerisid seda taas. Ning siis alustati täitemenetlust, mille käigus viidi läbi sundvõõrandamine ja pandi hoone müüki.

Millal hoone lammutatakse?

Seda küsivad linnaelanikud linnavalitsuselt juba ammu. Varem oli hoone erakätes ja linn võõrast vara lammutada ei saanud ning seetõttu ei olnud sellele küsimusele vastust. Ei ole seda ka praegu, kuid olukord on siiski muutunud.

“Linn on pidanud 15 aastat seda tondilossi taluma. Sellest ajast, mil alustati täitemenetlust, on möödas kõigest aasta ning praegu, kui linnast on saanud hoone omanik, võime hakata kavandama selle lammutamist,” rääkis Vitali Borodin. “Muidugi mõista ei ole me selle aasta eelarvesse hoone lammutamiseks raha kavandanud, kuna see ei olnud lihtsalt võimalik, enne kui linnast ei olnud saanud hoone omanik. Seetõttu mingit kindlat tähtaega, millal see maja maha lammutatakse, ma praegu nimetada ei saa.”

Ent hoone lammutamise projekti juba koostatakse ning linn kavatseb maja lammutamiseks KredExist toetust taotleda.

Kui palju hoone lammutamine maksma läheb, sõltub Borodini sõnul sellest, kuidas seda tegema hakatakse. “Tuleb leida selline moodus, mis lubaks vältida lammutusjäätmete kallist utiliseerimist prügilas,” märkis ta. “Kui need jäätmed töödelda − peenestada −, võib neid kasutada territooriumide puistamiseks, näiteks tööstuspargi alal. Millist moodust me eelistame, seda otsustame spetsialistide nõuannete alusel.”