Ahtme ohtlike jäätmete kogumispunkti juurde prügikoormat maha pannes tasub nüüd arvestada päris kopsaka trahviga. 

Tänu Ahtmes asuva ohtlike jäätmete kogumispunkti juurde paigaldatud videokaamerale on tuvastatud juba neli  selle aia taha ehitus- ja olmejäätmeid toonud inimest, keda ootab kuni 1200eurone trahv.

Kohtla-Järve linn on juba pikemat aega kimpus Ahtme linnaosas Altserva tänavas asuva ohtlike jäätmete kogumispunkti aia taha kuhjuvate jäätmetega.

Kuna kogumispunkt on avatud vaid kolmel päeval nädalas, pole linnavalitsus keelanud sinna muul ajal ohtlikke jäätmeid toovatel inimestel neid aia taha ladestada.

“Kogumispunkti operaatorfirma inimesed tõstavad need hiljem ise aeda sisse,” selgitas linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Kersti Juuse.

Tõsi, sellise tegevuse lubamisel on oma halb külg: aia taha ootele jäetud jäätmeid käivad mõned inimesed sorteerimas, võtavad osa neist, näiteks külmikud ja pesumasinad, kaasa, et sealt endale väärtuslik välja võtta, ning toovad siis ülejäänu tagasi. See ülejäänu aga enam tihtipeale ohtlikuks jäätmeks ei liigitu.

“Näiteks kodumasinad peavad olema komplektsed, kui aga tagasi tuuakse ainult masina kest, siis pole see enam ohtlik jääde,” selgitas Juuse.

Linnaelanikud toovad aia taha ka massiliselt ehitusjäätmeid, vana mööblit, olmeprügi ja kõike muud, millel pole ohtlike jäätmetega vähimatki pistmist.

Neli prügitoojat teada

Detsembris paigaldas Kohtla-Järve linnavalitsus kogumispunkti juurde videokaamera.

Veebruari kahe esimese nädalaga saatis kogumispunkti opereeriv OÜ Ekovir linnavalitsusele neli avaldus, igas neist kirjas ajavahemik, mil jäätmejaama järjekordne prügihunnik on tekkinud.

“Varem polnud mõtet selliseid kirju saata, sest linnavalitsus poleks saanud süüdlaste leidmiseks  midagi teha,” ütles Ekoviri juhatuse liige Viktoria Tsventarnaja. “Linna poole pöördusime mõnikord ikka, aga siis juhtisime ainult olukorrale tähelepanu. Nüüd saame paluda neil konkreetse ajavahemiku videosalvestised üle vaadata.”

Kersti Juuse ütles, et tänu videosalvestistele on nüüdseks tuvastatud nelja prügi toonud auto numbrimärk ning edastatud need keskkonnainspektsioonile. Üks neist autodest käis jäätmejaama juures korduvalt ning sellega nii toodi kui viidi jäätmeid − ilmselt ongi tegemist sellise inimesega, kes kasutatud asjadest endale vajaliku välja võtab.

Karistamatuse tunne

Viktoria Tsventarnaja tõdes, et seesuguste prügitoojate tõttu kannab linn märkimist väärt lisakulutusi.

“Peame tooma sinna suure konteineri ja traktori, et need jäätmed prügilasse viia. Selle raha eest saaks teha midagi muud, mis linnaelanikele oluline oleks. Nüüd aga peavad kõik linlased mõne hoolimatu inimese tegevuse tagajärjed kinni maksma. Nendel on aga seni olnud karistamatuse tunne;  usun, et videokaamera aitab seda olukorda muuta.”

Tsventarnaja sõnul Ekoviril mujal sellist probleemi ei ole: “Korteriühistutega saame asjad lahendatud, pakume neile vajaduse korral suurt konteinerit. Linnal on küll üks ohtlike jäätmete kogumispunkt veel, aga seal meie ei opereeri.”

Kohtla vallas sama mure

Teine kogumispunkt on linnal Kohtla vallaga kahasse, see asub Järve külas valla territooriumil ja jäätmeid veab sealt ära AS Ragn-Sells.

“Kogumispunkt on lahti viiel päeval nädalas ja millegi aia taha jätmist me ei soovita,” rääkis vallavalitsuse keskkonnanõunik Margit Juuse. “Seal lammutatakse asjad laiali ja siis pole need enam ohtlikud jäätmed ning prügifirma veab need tavajäätmete hinnaga ära.”

Videokaamera jälgib seda kogumispunkti juba paar aastat. Mõningad prügitoojad on nägupidi ära tuntud ja neil lausa ukse taga käidud, mõnikord on prügi hulgast leitud dokumente ja need koos prügikuhjast tehtud fotodega tähitud kirjaga omanikule saadetud. Mõlemal puhul on prügi kähku ära koristatud.  Politseile on ka avaldusi tehtud, mis neist edasi sai, Margit Juuse ei tea.

Tuvastatud prügistajate seas on olnud ka Kohtla valla inimesi, valdavalt on need aga olnud Kohtla-Järve elanikud.

Omaette probleem on selle jäätmejaama naabruses linna maal asuvate garaažiühistutega, kust kõik jäätmed jaama aia taha tuuakse.

“Jäätmeseaduses pole lahti kirjutatud, et garaažiühistud peaksid olema korraldatud jäätmeveoga liitunud,” ütles Margit Juuse. “Meie valla jäätmekavas on see kohustus sees, linna oma kohta ei oska ma öelda.”

Kohtla-Järve linnas pole senimaani nagunii veel korraldatud jäätmeveoni jõutudki.

Trahv kuni 1200 eurot

Keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroo juhataja Aivar Lainjärv ütles, et õiguslikus mõttes on selliste prügistajatega tegelemine küll kohaliku omavalitsuse ülesanne, ent kuna Kohtla-Järve linnavalitsuses kohtuvälist menetlejat ei ole, võttis inspektsioon selle enda kanda.

“Oleme võtnud seisukoha selliseid asju mitte tõrjuda. Praegusel juhul on küsimus selles, et kui meie seda ei menetle, siis ei teegi seda keegi.”

Keskkonnainspektsioon alustas  videomaterjali põhjal nelja väärteomenetlust; numbrimärkide järgi on sõidukite omanikud tuvastatud − kõik neli on Kohtla-Järve elanikud.

Konkreetsed trahvisummad selguvad menetluse käigus; seaduse järgi võib trahv sellise teo eest küündida 1200 euroni.

“Alates 1. märtsist kasvavad trahvisummad kahekordseks,” märkis Lainjärv.