Disainmõtlemise ööpäeval pakuti välja lahendusi mitmesuguste haridusprobleemide leevendamiseks. 

Kui iga õpetaja kirjutaks iga päev vähemalt ühele õpilasele kiituse, oleks Eestis 15 000 õnnelikku last päevas. See on üks lihtsalt teostatav idee, milleni jõudsid programmi “Noored kooli” õpetajad ja vilistlased, kui otsisid koos Eesti tippdisaineriga lahendusi haridusprobleemidele.

Kahepäevase ürituse “HaridusIDU” teema oli disainmõtlemine hariduses ning seda viis läbi disainiagentuuri Velvet loovjuht ja Eesti disainerite liidu esimees Janno Siimar.

Positiivne märkamine

Disainmõtlemise ööpäeval toimus töö nn Garage48 stiilis gruppides, ainult et eesmärk ei olnud teha idufirmasid või mobiiliäppe, vaid panna kokku teostatavad kavad mõne haridusprobleemi lahendamiseks või vähemalt leevendamiseks.

Ligemale 30 peamiselt “Noored kooli” õpetajat ja vilistlast murdsid pead selle üle, kuidas saaks õpetaja juhtida paremini oma aega, et koormus väheneks, ning mil moel lõimida aineid, et õpilased oskaksid rohkem asju seostada. Samuti oli huviorbiidis, kuidas suurendada koolirõõmu ja parandada õpetaja mainet.

“Kui iga õpetaja kirjutab päevas vähemalt ühele õpilasele e-kooli positiivse kommentaari, siis see on väga lihtne samm, kuidas parandada õpetaja mainet ja suurendada koolirõõmu,” märkis “Noored kooli” õpetaja Kristjan Lepp, kes töötab Kiviõli 1. keskkoolis.

“Sel juhul saaks 15 000 õpilast iga päev positiivse tagasiside, et ta on suurepärane. Nii on päev kohe korda läinud. Õpetaja ei pea selleks midagi ekstra tegema, sest täidab niikuinii e-kooli. Lihtsalt see peab meeles olema,” lisas Lepp, kes lubas uuest nädalast positiivse märkamisega algust teha.

Teise lihtsalt elluviidava algatusena nimetas Lepp märki “Alustavat õpetajat toetav kool”, mida antaks õppeasutustele, kuhu noored ja rohelised õpetajad on teretulnud ning kus neid aidataks kooliellu sisse elada.

“Probleem on selles, et esimese poole aasta jooksul langevad paljud õpetajad välja. Kui koolil on selline märk, siis noor õpetaja teab, et seal teda väärtustatakse ja hoitakse. Et teda ei panda kohe eri töögruppidesse, talle ei anta esimesel aastal lõpuklassi, ta saab õpetada paralleelklasse, kui see on võimalik, jne. Süsteemi oleksid kaasatud koolijuhid, ülikoolid, õpetajate liit − eraldi organisatsiooni pole vaja selleks luua,” rääkis Lepp.

Tavapärastest mõttetalgutest erines “HaridusIDU” selle poolest, et ei kulutatud aega ega energiat probleemide sõnastamisele, vaid keskenduti lahendustele ja tegevustele, kommenteeris disainer Janno Siimar. Laupäeva lõunaajal kogunedes panid osalejad vaimu valmis, et 24 tundi hiljem tuleb esitleda praktilisi ideid.

“Pakutud ideedest isegi olulisem oli disainmõtlemise metoodika õppimine, harjumus midagi kiiresti ära teha, mitte niivõrd takerduda suure ja raske probleemi lahendamise fluidumisse. Selge, et vähest koolirõõmu kui probleemi on võimatu ühe tegevusega ära lahendada. Küll aga on võimalik alustada ühest koolist või õpetajast ning teha midagi väikest, aga kiiret, mis annaks elamuse, et tõepoolest saab midagi ära teha.”

Ida-Viru eristipendium

Kahepäevast üritust võõrustas Kiviõli 1. keskkool, kus töötab tervelt viis “Noored kooli” programmi osalejat − rohkem kui kusagil mujal.

“Noored kooli” kommunikatsioonijuht Helen Sabrak märkis, et Ida-Virumaa on programmi jaoks oluline piirkond, kuhu soovitakse järjest rohkem häid õpetajaid tuua.

Et Ida-Virumaa olulisus ei jääks üksnes sõnakõlksuks, on programm hõiganud välja eristipendiumi, mille saavad uuest õppeaastast Ida-Virumaal alustavad “Noored kooli” õpetajad.

“Väljavalitud osalejatele, kes on valmis vähemalt kaheks aastaks minema tööle Ida-Viru koolidesse, oleme esimest korda pakkunud välja lisastipendiumi 1000 eurot aastas. Loodame, et see aitab noortel teha koolivalikut piirkonna kasuks, kus neil on võimalus suur panus anda,” selgitas “Noored kooli” tegevjuht Kristi Klaasmägi.

Eile avati viimane kandideerimisvoor kümnendasse lendu. Kuni 13. märtsini võetakse vastu avaldusi kõrgharidusega inimestelt, kes on valmis oma karjääris suure muudatuse tegema ja soovivad alustada tööd õpetajana, aga kellel puudub pedagoogiline haridus.

Valituks osutumisel on kõige määravamad osaleja motivatsioon, tema haridus ja varasem ühiskondlik aktiivsus ning esinemis- ja juhtimisoskused, mida testitakse mitmes kandideerimisvoorus.