Kiviõli tervisekeskuses jäid üksi elavad pensionärid ilma üksi elava pensionäri toetusest ning õigusest oma raha üle ise otsustada. SA Kiviõli Tervisekeskus otsustas 2017. aastal üksi elava pensionäri toetust hooldekodus mitte välja maksta ning kasutas seda hügieenitarvete ostmiseks. Õiguskantsleri büroo peab sellist otsust ebaseaduslikuks.
Riik otsustas 2017. aastal maksta üksi elavatele pensionäridele 115 eurot lisatoetust. Muu hulgas oli toetus ette nähtud ka nendele inimestele, kes elavad hooldekodus. Kiviõli tervisekeskuse juhatus otsustas toona, et toetust inimestele välja ei maksta.
Osteti hügieenitarbeid
Kui 2018. aastal maksti toetus neile, kellele see ette nähtud, välja või jäeti inimese nõusolekul muude kulude, näiteks hambaravi katteks, siis 2017. aastal inimestel selle raha kasutamise osas võimalust kaasa rääkida polnud. “Toonane otsus oli, et kuna seda hooldusteenuse eest tasumiseks kasutada ei tohi, siis ostame selle eest hügieenitarbeid, aga välja ei maksa,” rääkis tervisekeskuse raamatupidaja Velli Raik, kelle sõnul oli tegemist juhataja ja sotsiaaltöötajate otsusega.
Ehkki toetuse saajate nimekiri oli pikem, maksti välja ainult kahe inimese toetus. Nende puhul oli tegemist Lüganuse valla sissekirjutusega inimestega. Need, kelle elukohaks Kiviõli, toetust kätte ei saanud.
2018. aasta nimekiri inimestest, kellel toetuse saamiseks õigus, oli veelgi pikem, kuid välja maksti see kõigile, kes seda soovisid. Erandid olid need, kes ise tahtsid selle summa ettenägematuteks kuludeks, näiteks hambaraviks tallele jätta.
Sellele, et hooldekodud ja sotsiaaltöötajad tõlgendavad üksi elava pensionäri toetust valesti ning raha kasutatakse mittesihipäraselt, juhtis õiguskantsler tähelepanu juba 2018. aasta alguses. “Kohalikes omavalitsustes on paraku tavaks, et hooldekodutasu omaosaluse maksmiseks peetakse kinni kuni 95% inimese pensionist ja muust sissetulekust. Selle tulemusena jääb pensionäridele iga kuu mõni kuni mõnikümmend eurot nendeks kuludeks, mida hooldekodu teenus enamasti ei sisalda. See raha kulub tihtipeale prillide ja retseptiravimite ostmiseks, samuti vajalikele tervishoiuteenustele (nt hambaravi ja füsioteraapia), mida haigekassa täielikult ei kompenseeri,” seisis õiguskantsleri pöördumises.
Õiguskantsleri andmetel on mõned omavalitsused arvestanud üksi elava pensionäri toetuse eaka kõikide muude sissetulekute hulka (eeskätt vanaduspension), mille järgi hinnatakse tema majanduslikku olukorda ja määratakse hooldekodutasu omaosalus. Nii jäävad hooldekodus üksi elavad eakad ilma neile seadusega ette nähtud lisasissetulekust.
Vaatavad otsuse üle
SA Kiviõli Tervisekeskus nõukogu esimehe Andrea Eiche sõnul polnud nõukogu otsusega raha mitte välja maksta ja see muude kulude katmiseks jätta kursis. “Praeguseks on toonane keskuse juht ametist lahkunud ning aru pole pärida enam kelleltki,” ütles ta.
Eiche lubas, et paari päeva jooksul vaadatakse toonane otsus üle ning kui selgub, et inimestele jäi toetus ebaseaduslikult maksmata, siis tuleb see raha tervisekeskuse eelarvest leida ja neile välja maksta.
Valmistavad ette rendileandmist
Tervisekeskuse nõukogu tegi Kiviõli piirkonna omavalitsuste loodud ning pärast haldusreformi Lüganuse ja Viru-Nigula vallale kuuluva tervisekeskuse rendileandmiseks ettepaneku veel enne viimast haldusreformi. Toona lükati protsess edasi lähenevale reformile viidates.
Nõukogu juhi Andrea Eiche sõnul on nad senimaani seisukohal, et tervisekeskus oleks praegusel kujul, kus alles on ainult hooldekodu teenuse pakkumine, mõistlik rendile anda. “Ma leian, et me peaksime keskenduma pere- ja eriarstiabi teenuse hoidmisele ning parandamisele. Hooldekodu pidamine ei ole omavalitsuse ülesanne. Seda enam, et see ei kuulu omavalitsusele endale, vaid hoopis sihtasutusele,” rääkis ta, lisades, et omavalitsused on tervisekeskusele maksnud hulga lisaraha, mida tagasi pole saadud. Samuti ei saa omavalitsused tänu sellele investeeringule turuhinnast soodsamat teenust.
Eiche sõnul valmistatakse praegu ette rendile andmiseks vajalikke dokumente.