“Väärikas palk linnapeale (vallavanemale) ja volikogu esimehele!”

Hämmastav, et sellise valimisloosungiga ei esinenud hiljutises kohalike valimiste kampaanias ükski erakond ega valimisliit. Nüüd, kui vajalikud hääled käes, on üle Eesti alates pealinnast Tallinnast kulutuluna lahti läinud  omavalitsusjuhtide järsk palkade ülesupitamine.  See on justkui kõige tähtsam asi, mida iga linn või vald oma edasiseks arenguks vajab, sest palgatõusude määramine kuulub esimeste otsuste hulka, mille poolt enamik vastvalitud volikogude saadikuid hääletab.

Tegelikult peavadki linnapeadel ja nüüd pärast ühinemisi ka vallavanematel olema korralikud palgad. Juhul, kui nendesse ametitesse soovitakse saada võimekaid inimesi. Tugev omavalitsusjuht on kui hästi treenitud kümnevõistleja, kes peab mõnel alal särama ja kõigil teistel enam-vähem rahuldava tulemuse tegema − nulli ei tohi ühelgi alal saada.   Olgu need alad planeerimine, majandustõdede valdamine,  eelarve koostamine, üldine silmaring, keelteoskus, personalitöö, esinemisoskus, suhtlemiskunst, olulise ja ebaolulise eristamise võime, pingetaluvus ja veel palju muud.  Tema ametipalga pealt kokkuhoidmine võib hiljem osutuda omavalitsusele tunduvalt kallimaks.

Iseküsimus on, kas ka volikogu esimehed peavad ilmtingimata peaegu sama hästi tasustatud olema, kuid seda määrab igas kohas oma poliitiline kokkulepe.

Et palkade upitamine praegusel moel piinlikuks ei muutuks, oleks mõistlik juhtide tulevased palgad valimisprogrammidesse sisse kirjutada ja ära põhjendada. Oleks aus ja hiljem poleks ka kellelgi põhjust selle üle keelt teritada.