Mõni aeg tagasi tuli teade, et Eesti reisirongiliiklust opereeriv ettevõte Elron otsustas lisada alates 10. detsembrist Tallinna-Narva liinile ekspressrongi. See on positiivne uudis kogu Ida-Virumaa rahvale, sest ühtepidi parandab see ühendust pealinnaga, teisalt aitab leevendada liiklust ülekoormatud Tallinna-Narva maanteel.
Lisaks nendele positiivsetele faktidele tahan Jõhvi vallavalitsusele südamele panna, et üle on vaja vaadata ka Ida-Virumaal asuvate raudteejaamade seisukord.
Uut kiirrongi on Ida-Virumaal oodatud juba pikisilmi. Lisarong muudab kohalikele ühenduse Tallinnaga oluliselt mugavamaks, sest rongi sõiduaeg on bussist ligi tunni võrra kiirem. Olukorras, kus paljud Ida-Virumaa elanikud töötavad Tallinnas, on see suurele osale inimestest väga hea uudis. Samuti on turvalise ja kiire rongiühenduse loomine üks võimalus, kuidas vähendada koormust ühel Eesti tihedama liiklusega maanteel.
Praeguse seisuga on Rakvere-Narva teelõik, välja arvatud Jõhvi ja Kohtla-Järve vaheline rekonstrueeritud osa, väga probleemne ning selle väljaehitus on oma vajalikkust tõestanud. Liiklen ka ise väga tihti sellel maanteel ning julgen väita, et rongiga pealinna sõitmine on kindlasti mugavam ja pingevabam kui selle teekonna läbimine autoga. Teisalt ei ole see oluline mitte ainult kiiruse ning mugavuse tõttu, vaid esile tõuseb ka turvalisuse küsimus.
Kuid kiireks raudteeühenduseks loob aluse ka pidev taristu uuendamine, millesse riik on aasta-aastalt üha rohkem panustanud. Valitsus kinnitas juba maikuus täiendavate taristuinvesteeringute programmi, mille kogumaht ulatub 135 miljoni euroni. Sealhulgas on sellest 17 miljonit eurot planeeritud just 2018. aastaks Tapa-Narva vahelise raudtee ehituseks. Lisaraha paigutus sisaldab kokku 48 kilomeetrit raudteetöid ning vajalike rajatiste uuendamist, mille tulemusel on plaanis reisirongide kiirus eelnimetatud lõigul viia 135 kilomeetrini tunnis. Lisarahasüst raudteevõrku aitab parandada nii kohalike inimeste konkurentsi tööturul kui ka toetab lõimumist.
Rongiliikluse parandamise kõrval näen vajadust ka Ida-Virumaa vaksalite seisukorra ülevaatamiseks, siinkohal tahaksin näitena tuua enda kodulinna Jõhvi raudteejaama. Praegu on üheks linna väravaks just raudteejaam, mis vajab hädasti korrastamist. Kui see oli kunagi arhitektuuriliselt silmapaistev ja esinduslik, siis praegu meenutab rahvusvahelisel trassil asuv lagunev hoone kummituslossi.
Tõsi, bussijaam on küll paremas seisus, kuid probleeme esineb ka seal: varajastele ning hilistele sõitjatele on hoone suletud. Ühe variandina võiksime ühise bussi- ja raudteejaama säilitamise ning arendamise nimel kaaluda ühise ootesaali, toitlustamise ja piletimüügisüsteemi loomist. Kui mitte just ööpäevast teenindust, siis vähemalt nii kaua kui liiguvad ühissõidukid.
Vana raudteejaama säilitamine oleks oma ajaloolise tausta tõttu kohalikele rõõmustav uudis, kuid oluline on üle vaadata ka restaureerimiseks kuluvad summad. Praegu kuulub vaksal Eesti Raudtee haldusalasse, kuid nad on nõus hoone vallale üle andma. Areneva raudteevõrgu taustal peab Jõhvi vallavalitsus selle investeeringu enda prioriteediks tegema.
Valitsus on astunud suuri samme Ida-Virumaa inimeste heaolu tõstmiseks. Igasugune sealne areng ja lisapingutuste tegemine meie idapiiril asuva maakonna nimel tekitab sooja tunde. Seetõttu tegi mulle uudis lisarongide kohta head meelt ning näitab nii mulle kui ka kohalikele, et valitsus tegutseb õiges suunas. Oluline on mõelda kaugemale ette, raudtee arengu taustal ei tohiks me unustada meie linnaruumi kujundavate vaksalite kohati nukrat seisukorda.