Tänavu teises kvartalis tõusis keskmine brutopalk Ida-Virumaal esimest korda üle tuhande euro piiri ja oli 1029 eurot.
Eelmise aasta perioodiga võrreldes kasvas Ida-Viru palgatase ligemale 14 protsenti, mis oli võrdluses teiste maakondadega kõige kiirem ja ületas Eesti keskmist palgakasvu koguni kaks korda. Tänu sellele lähenes Ida-Virumaa ka pika sammu võrra Eesti keskmisele palgatasemele. Kui aasta tagasi moodustas Ida-Viru keskmine Eesti keskmisest 77,6 protsenti, siis nüüd juba ligemale 83 protsenti.
Tähelepanuväärne, et võrreldes sajandi algusega on Ida-Virumaa palgatase kasvanud neli ja viimase kümne aastaga ligemale kaks korda. Näiteks eelmise suurema majandusbuumi ajal − 2007. aastal − oli teises kvartalis Ida-Viru keskmine palk 561 eurot.
Kaevanduste ja elektrijaamade mõju
Statistikaameti palgaandmetest valdkondade kaupa tuleb välja, et olulise panuse maakonna palgataseme hüppesse on andnud kaevandused ja elektrijaamad, mille töötajad moodustavad kaaluka osa Ida-Viru palgasaajatest. Nii näiteks on mäetööstuses aastaga keskmine palk kerkinud ligemale 13 protsenti ja ulatus 1512 euroni. Energeetikas on aastane palgakasv olnud peaaegu kümme protsenti ja küündis 1700 euroni.
Majandusharudest on energeetika palgataseme poolest Eestis infotehnoloogia ja panganduse järel kolmandal ja mäetööstus neljandal kohal. Põlevkivitööstuses on pärast turuhindade langusest tingitud kriisi alates eelmise aasta teisest poolest taas elu ülesmäge minema hakanud. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise mahud on märgatavalt kasvanud. Sellega on kaasnenud ka tuhandete inimeste sissetulekute suurenemine. Lisaks õnnestus nii kaevurite kui energeetikute ametiühingutel pärast pikki läbirääkimisi jõuda tänavu kevadel tööandjaga kokkuleppele palgatõusus.
Kui võrdluses teiste maakondadega oli Ida-Virumaa aasta tagasi 903 euroga eelviimasel kohal ja edestas kahe euroga vaid Põlvamaad, siis nüüd on teenitud juba seitsmes koht. Kui Harjumaa ja Tartumaa on pikemalt ees, siis Pärnumaal, Võrumaal, Raplamaal ja Viljandis on palgad suuremad vaid vahemikus 8-62 eurot.
Odavaid töökohti jääb vähemaks
Eesti kaubandus-tööstuskoja Jõhvi esinduse juhi Margus Ilmjärve sõnul on põlevkivitööstusel maakonna palgakasvule tugev mõju. “Muudes maakonna jaoks suurt osakaalu omavates valdkondades teadaolevalt nii äkilisi hüppeid pole olnud,” tõdes ta.
Küll aga tõi ta esile, et sarnaselt põlevkivitööstusega levib ka teistes siinsetes majandusharudes tööprotsesside üha suurem automatiseerimine. “Lihtsaid ja odavamaid töökohti jääb järk-järgult vähemaks. Kasutatakse üha rohkem masinaid ja seadmeid, mida juhivad kõrge kvalifikatsiooniga töötajad, keda on aga vähe, mistõttu tulebki nende hoidmiseks või uute leidmiseks maksta rohkem palka. Sel moel kasvab jõudsalt ka statistiline keskmine,” sõnas ta.
Tavapäraselt on enamikul aastatest teise kvartali palganumbrid teistest sama aasta kvartalitest kõrgemad ka seetõttu, et sel perioodil makstakse välja suurem osa puhkusetasusid − teiste hulgas ka õpetajatele, kel on pikk puhkus ning kelle osakaal maakonna palgasaajate seas on samuti märkimisväärne.
Kiviõlis tegutsev õmblusfirma Svarmil annab tööd 257 inimesele. Tehase juhataja Merle Roste märkis, et kiiret reageerimist statistilisele palgarallile ei ole võimalik planeerimata teha. “Kuna oleme rahvusvahelise ettevõtte tütarfirma, siis kõik rahalised kooskõlastused ja kokkulepped tehakse aastaeelarve kokkulepete raames,” märkis ta, lisades, et tänavu jaanuaris tõusis ettevõtte palgafond siiski ligikaudu kümme protsenti.
“Järgmise aasta eelarve ei ole veel kinnitatud ja spekuleerida ei sooviks,” märkis ta vastuseks, kas järgmine palgatõus säilitaks ettevõtte konkurentsivõime. Ta lisas, et ettevõte teeb suuri kulutusi ka töötervishoiule ja töökeskkonnale. “Keeruline on samal ajal pakkuda häid ja turvalisi töötingimusi ning tõsta hüppeliselt palka.”
Ametiühingute keskliidu Ida-Viru osakonna juhataja Aleksandr Startsev ennustas aasta alguses, et keskmine brutopalk kasvab Ida-Virumaal ka käesoleval aastal. “Seda toetab juba ainuüksi alampalga tõus. Lisaks on meil päris palju neid, kes saavad palka riigi- või kohalikest eelarvetest, nagu näiteks kooli- või lasteaiaõpetajad. Nende palgad kasvavad pidevalt ja see avaldab kindlasti positiivset mõju ka maakonna keskmisele,” ütles ta veebruaris, kuid tookord ei osanud ta niivõrd tormilist palgahüpet ette näha ja märkis, et Ida-Virumaal on eri elualadel väga suured palgakäärid, tuues näiteks, et maakonna suurimas linnas Narva on väga palju väikeettevõtetes töötavaid inimesi, kes saavad vaid alampalka.