Sillamäe sadama piirkonda on plaanis ehitada naftasaaduste rafineerimise tehas. Keskkonnaamet otsustas Sillamäe naftasaaduste rafineerimise tehase projekteerimistingimuste taotluse keskkonnamõju hindamise aruande heaks kiita, ent määras oma otsusega ka keskkonnanõuded, millega tuleb kavandatava tegevuse projekteerimistingimuste väljastamise üle otsustamisel arvestada.
OÜ-l Jukonoil on kavas ehitada Sillamäele naftasaaduste rafineerimise tehas, mille eesmärk on töödelda aastas 2,4 miljonit tonni naftasaadusi ning toota diislikütust, petrooli, bensiini, gaasi, teekatteis ja ehituses kasutatavat bituumenit, granuleeritud väävlit või koksi ja masuuti.
Võtsid linlaste märkusi arvesse
Tulevase tehase keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu käigus tekkis linlastel ja Eesti looduskaitse seltsi Sillamäe osakonna esindajatel palju küsimusi ning esitati rohkesti märkusi ja vastuväiteid.
“Keskkonnaamet võttis paljusid meie märkusi ja ettepanekuid uuele tehasele esitatavate nõudmiste väljatöötamisel arvesse,” rääkis Eesti looduskaitse seltsi Sillamäe osakonna juht Vladimir Mirotvortsev. “Ning väga tähtis on, et keskkonnamõju hakatakse hindama ka tulevikus − projekteerimise käigus, et saada vee erikasutus- ja saasteluba. Üks keskkonnaameti nõudmisi on ka see, et luua tuleb 99protsendilise efektiivsusega kütuseaurude kogumise süsteem.”
Mirotvortsevi arvates on huvitav fakt, et keskkonnaamet saatis oma otsuse ja tulevasele naftatehasele esitatavad nõudmised laiali kõikidele sadamaalal tegutsevatele ettevõtetele. “Varem ei ole seda tehtud, ent praegu on kõikide sadamas asuvate saasteallikate kompleksse keskkonnamõju küsimus tõepoolest väga terav,” märkis Mirotvortsev.
Keskkonnaameti nõudmised
Eesti keskkonnauuringute keskuse välisõhu seire käigus selgus, et lõhnaainetele kehtestatud piirväärtus Sillamäe linnas ja Sillamäest lõuna suunas paiknevas piirkonnas on ületatud. Selle tõttu peavad kõik tehase hoiustamis- ja laadimisüksused ning tankeritele laadimise protsess olema varustatud 99protsendilise efektiivsusega kütuseaurude kogumise süsteemiga.
Tegevusloa saamiseks tuleb esitada tehnilise järelevalve ametile taotlus, mille koostamisel on tarvis analüüsida ettevõtte tehnilist taset ohutuse tagamisel.
Enne tehase käikuandmist peab ettevõte koostama ja esitama keskkonnaametile keskkonnakompleksloa taotluse. Keskkonnakompleksloa taotluse osana tuleb esitada tegevuskava, mis lähtuvalt Sillamäele rajatud ja tulevikus rajatavate seirejaamade mõõtetulemustest näeb ette operatiivsete leevendusmeetmete rakendamise välisõhu piirväärtuste ületamise ohu korral.
Kompleksloa taotlemise etapiks peavad käitise saasteallikad ja nende asukohad ning muud vajalikud parameetrid olema kindlaks määratud.
Kompleksloa taotlemisel esitatavas saasteainete lubatud heitkoguste projektis peab saasteainete hajumise arvutustulemuste analüüs olema tehtud kahes versioonis: arvestades kavandatava tehase maksimaalseid heitkoguseid ja võttes fooniandmeteks Sillamäe sadama territooriumi piiril asuva püsiseirejaama andmeid; arvestades kavandatava tehase maksimaalseid heitkoguseid ning võttes fooniandmeteks kõikide välisõhu saasteloa ja kompleksloa kohustusega ettevõtete saasteallikate koosmõju hindamise. Hindamisel tuleb võtta eelduseks, et kõik saasteallikad töötavad ühel ajal ja maksimaalse koormusega väljastatud keskkonnaloa viimase versiooni järgi.
Tehase veevarustuse tagamiseks teisele ettevõttele kuuluvatest veevarustussüsteemidest ja heitvee (tehnoloogiline heitvesi, sademe- ja jahutusvesi) ärajuhtimiseks teise ettevõtte kanalisatsioonisüsteemi tuleb sõlmida liitumisleping ettevõttega, kelleks Sillamäe sadama territooriumil on AS Sillamäe SEJ. Seega peab AS Sillamäe SEJ muutma oma kompleksloas lubatud veevõtu- ja heitveekoguseid ning esitama keskkonnaametile keskkonnakompleksloa muutmise taotluse.
Doominoefekti tekke võimaluste väljaselgitamiseks on vaja koostada koostöös päästeametiga kogu Sillamäe sadamat hõlmav üldine riskianalüüs.