Turgutav joogi- ja söögipunkt oli iga kilomeetri järel. 

“Jube katsumus, näpud külmad, nägu külmas, jalgu ei tunne,” tõdes Iisakus elav Tiina Peep, kui oli parima Ida-Viru naisena lõpetanud pühapäeval Mäetagusel täispika jooksumaratoni.

Maratoni läbimine tähendas temale ligemale viis tundi jooksmist ühe kilomeetri pikkusel väikeste tõusunukkidega rolleriraja libedavõitu ringil. Väljas oli ligi viis pakasekraadi, ent võistluse käigus üha tugevnev ja läbilõikavam tuul tõi kaasa tuulekülma kõvasti üle kümne kraadi.

Ometigi ei tee Tiina Peep endale ühtegi etteheidet, et alles elu teise maratoni niivõrd karmides oludes ette võttis. “See on ikka enese proovilepanek. Saad mõtted mujale ja oma eksistentsile ühe väikse mõtte juurde, kui midagi sellist ekstreemset korda saadad,” tõdes ta.

Temast minuti jagu hiljem 42,195 kilomeetrit läbi jooksnud Narva kolledži õppedirektorile Aet Kiislale oli samuti tegu alles elu teise maratoniga. Kuigi ta parandas eelmise tulemust ligikaudu 19 minutiga, ei paista palju räägitud maratonifiniši rõõmu ja õndsust kusagilt välja. “Ma olen pettunud. Ma olen palju paremas vormis, kui kell näitab. See on kogemuse puudumine, külm tappis täiesti ära. Jalad on valusad ja kõik maailma hädad on küljes. Iga pisikese künka otsas oli prrrrrr-jube tuul − see on rõve,” paiskab ta otsekoheselt välja ja lisab samas: “Aga kui võimalik, siis teeksin ma seda veel.”

Teise koha saavutanud Marika Roopärg Lääne-Virumaalt oli kangetest Ida-Viru naistest ligemale tunni võrra kiirem. Viimastel aastatel kümneid maratone läbinud naine võtab äsjast seiklust finišis stoilise rahuga. “See on maratonikogujate elustiil − nad jooksevad iga ilmaga. Tulgu või pussnuge. Oli küll külm ilm, aga tuleb õige riietus valida. Olen jooksnud talvel maratone nii 20 miinuskraadiga kui tuisus. Täna oli täitsa mõnus hilissügisene talv, kenad vaated ümberringi,” rääkis ta.

Naiste maratoni võitja Siiri Pilt sai aga olusid arvestades sootuks kõva aja − 3.32,25.

Kuue tunniga ligi 83 kilomeetrit

Paralleelselt naiste maratoniga toimus Mäetagusel ka meeste kuue tunni jooks ja seal oli täiesti omaette “masinaklassist” tallinlane Margus Luhtoja. Ta keris avakilomeetritest kohe kõigist teistest pea jagu kiirema tempo üles ja kõikide üllatuseks ei raugenud ta hoog järgneva kuue tunni jooksul sugugi silmanähtavalt. Selle ajaga läbis ta 82,725 kilomeetrit, mis peaks olema sel alal Eesti tipptulemus.

Jõhvist pärit ultrajooksjale Aivar Luuale jäi kuue tunni jooks ilmselgelt lühikeseks. Tema mootor läks täistuuridel käima alles siis, kui joosta jäi vaid paar tundi, ja lõpuks kogunes tal ligemale 70 kilomeetrit. See oli siiski rohkem kui nelja kilomeetri võrra enam kui teiselgi Ida-Viru juurtega mehel, kaitsepolitsei asedirektoril Aleksander Tootsil.

Praegustest idavirulastest keris kõige rohkem kilomeetreid kokku Ardo Virkebau, kel jäi 60st puudu vaid pisut enam kui sada meetrit. Suuskadel ka 90 kilomeetri pikkuse Vasaloppeti läbinud Virkebau tunnistas, et selline jooks on ikka karmim katsumus. “Joostes ei saa puhata nagu suuskadel liueldes. Tuleb kogu aeg tööd teha. Tempoga ei tohi puusse panna. Peab rahulikult võtma, siis jõuab kaugemale,” ütles ta välja ülipikkade maade jooksjate kreedo.

Koos lühemate distantsidega oli rajal ligemale poolsada osalejat. Peakorraldaja Aivar Oja oli osalejate kõrval tänulik paarikümnele abilisele, kes külma trotsides ringe lugesid, rajal olijaid söötsid ja jootsid ning tuju üleval hoida aitasid.