Tiiu Sepp võttis Arvi Altmäelt ja Arno Rossmanilt tänu vastu Toila pargis asuva kauni Valgevilla eest. 

Üha rohkem niidetakse oma õueala kõrval ka aiatagune, rõõmustas Ida-Virumaa omavalitsuste liidu tegevdirektor Arno Rossman Kukruse polaarmõisas toimunud tänuüritusel “Ida-Virumaa kaunis kodu 2016”.

Ida-Virumaa omavalitsusliit korraldab maakonna heakorrakonkurssi 2002. aastast, ajast, kui maavalitsus sellest loobus.

“Omavalitsused esitavad kandidaadid, heakorrakomisjon käib need läbi ja teeb oma otsuse, keda esitada presidendi auhinnale ning kes saab riigihalduse ministri tänukirja ja lipuviiru. Ja mõnele omavalitsuse esitatud kodule annab komisjon ka hinnangu, et see ei ole veel lipuviiru vääriline,” kirjeldas Arno Rossman kaunite kodude valimise käiku.

Pilt parem 

Rossman tõdes, et inimesed on hakanud oma koduümbrusele rohkem tähelepanu pöörama. “Sageli ei piirduta ainult õuealaga, vaid niidetakse ka aiatagune. Üldine pilt on paranenud, aga areng võiks isegi kiirem olla. Palju on ikkagi selliseid inimesi, keda korteriust kinni lüües ei huvita, mis väljaspool toimub.”

Rossman kahetses ka omavalitsuste leigust kaunite kodude esile tõstmisel. Kui varem oli kandidaate nii palju, et heakorrakomisjon pidi võidupüha eel kaks päeva ringi sõitma, siis viimastel aastatel on saadud hakkama ühe päevaga.

MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühenduse esimees Arvi Altmäe ütles, et 2016. aasta on üle Eesti erandlik.

“Seoses haldusreformiga on mõned vallad külmaks ja ükskõikseks muutunud. Tavaliselt on väga aktiivsed Saaremaa ja Hiiumaa, samuti Viljandi-, Valga- ja Võru- ning Põlvamaa,” rääkis Ida-Viru juurtega Altmäe.

Ehkki kauneid kodusid on pärast nõukogude aja pikka pausi taaspärjatud 19 aastat, pole Altmäel hirmu, et need otsa lõppeksid.

“Võin julgelt öelda, et Eestimaa on nii palju ilusamaks muutunud! Käime igal aastal naaberriikides õppereisidel. Kui Soomes oleme näinud, kuidas teeääri enam ei niideta, siis Eesti võid risti-põiki läbi sõita ning kõikjal on teeääred puhtad ja korras. Pean seda liikumise üheks väga oluliseks saavutuseks.”

Targa kodu mõtteviis 

Altmäe kinnitusel on kaunite kodude loojad erilised inimesed, kelle nägudest rasket tööd välja ei loe. “Käisime Saaremaal läbi presidendi autasu saanud kodud. Seal on majapidamised oma pindalalt väga suured ja neid korras hoida on tegelikult orjatöö, aga see ei paista kuidagi välja.”

Eesti kodukaunistamise ühenduse järgmine eesmärk on levitada targa kodu mõtteviisi. “Eestimaa läheb aina ilusamaks, läheks ta nüüd targemaks ka! Targa kodu programm on valmis. Väidan, et tark on ka ilus, aga tarkuse mõiste tuleb lahti rääkida,” ütles Altmäe.

Kui rääkida energia kokkuhoiust, tuleks ka haljastus selle hüvanguks tööle panna. “Puud-põõsad tuleks istutada nii, et tuul ei pääseks hoone välispiiretele ligi. Targa haljastusega on võimalik tuul majast üle suunata või teha nii, et tuul sumbub,” tõi Altmäe näiteks.

Kõigile tänuüritusele kutsututele kingiti raamat “Eesti kaunis kodu 2016”, kus näeb sõnas ja pildis tänavusi presidendi auhinna saajaid.

Altmäe kirjutatud eessõnast võib lugeda, et liikumine “Kodu kauniks” sai Eestis alguse esimese vabariigi ajal 80 aastat tagasi. 1936. aastal toimus riigivanema, hilisema presidendi Konstantin Pätsi juures nõupidamine, kus kiideti heaks ulatuslik kodude kaunistamise kava. Samal kohtumisel moodustati peakomitee ja juhatus − mõlema esimeheks määrati sotsiaalminister Oskar Kask. Maakondades loodi aga kodukaunistamise hoogtöö maakomiteed.

Enam tähelepanu pöörati hoonete värvimisele, viljapuuaedade ja parkide korrastamisele, lipumastide paigaldamisele, kodude puhastamisele ning tarade ja väravate moodsamale kujundusele. Hoogtöö sai kesta vaid neli aastat, kuid jõudis selle aja jooksul muuta Eesti heakorrastatud riigiks. Liikumise “Kodu kauniks” taasalgatas Eesti Vabariigi president Lennart Meri 1997. aastal.

President on kodukaunistamise liikumise patroon tänini. Toomas Hendrik Ilvese vastuvõtt üleriigilistele laureaatidele toimub järgmisel pühapäeval Moostes.