Viru Keemia Grupis toimuva töötajate massilise koondamise peamine põhjus on odav nafta. Selle hinna mõjutamine ei ole isegi riivamisi ei Eesti ettevõtjate ega poliitikute võimuses.

Küll aga on riigitüüri juures olevatel erakondadel võimalik teha otsuseid, mis leevendaksid praegust kriisiolukorda. Kui VKG saaks loa suurendada oma kaevanduse aastast kaevandamismahtu või kokkuleppe riigile kuuluva Eesti Energiaga neilt ostetava põlevkivi hinna vähendamiseks, oleks võimalik kaks seisvat õlivabrikut taas tööle panna. Eeldusel muidugi, et nafta hind 20-30 dollarini ei söösta ja sellisele tasemele pikaks ajaks pidama ei jää.

Peaministri ja ka teiste Reformierakonna poliitikute avalikest sõnavõttudest  kõlab, et olukorra tõsidusest saadakse aru. Ometigi ei ole sellele järgnenud otsuseid, millest oleks abi VKG-l ja nende töötajatel, aga laiemas plaanis ka riigil tervikuna.

Primitiivne tõsiasi, mida tuleb taas korrata: toimivas ettevõttes saavad inimesed tööd ning riik ja omavalitsused maksutulu. VKG taolise ettevõtte puhul on mõjud märksa laiemad ja puudutavad ka seda kontserni teenindavaid ettevõtteid. Seiskumisega kaasnevad aga  inimlikud kannatused,  sotsiaalprobleemid ning negatiivsed tagajärjed kogu piirkonnale.

Kummaline, et käimasolevas valimiskampaanias loosungiga “Inimeste eest!” välja tulnud ja praegu riigis valitsusvastutust jagavad sotsid ja nende juhtfiguurid  pole selles idavirulasi valusalt puudutavas teemas piuksugi teinud ega omalt poolt ühtegi lahendust pakkunud.