Ligemale kaks aastat tagasi, kui Ida-Virumaad tabas järjekordne suur koondamiste laine, käis tollane Taavi Rõivase valitsus ühe olulise leevendusvõimalusena letti plaani hakata Narva elektrijaamades põlevkivi asemel põletama märksa rohkem puitu.

Seejuures oli kavas ära kasutada Euroopa Liidu statistikakaubanduse nimelise süsteemi võimalusi. Praegu kasutatakse puitu Narva jaamades küllaltki vähe seetõttu, et see pole majanduslikult kasulik, kuna riik ei maksa selle eest alates 2012. aastast taastuvenergeetika toetust. Statistikakaubanduse puhul maksaksid selle eest aga need riigid, kes ise ei suuda 2020. aastaks võetud kohustusi oma taastuvenergia osas täita.

Kuna küttepuitu pole majanduslikult mõttekas kaugelt vedada, siis toimuks “saagide sümfoonia nonstopkontsert” eelkõige Ida-Virumaal ning mitmete tollaste ministrite hinnangul sünniks seeläbi Alutaguse metsades tuhat kuni paar tuhat uut töökohta.

See kavatsus sai väljailmumise järel ka karmi kriitikat. Eelkõige seetõttu, et kardeti nii Ida-Virumaa muutmist hiidraiesmikuks kui ka küttepuude järsku hinnatõusu. Viimase reaalne kogemus pärineb aastatest 2010-2012, mil Narva jaamad ohtralt puitu põletasid.

Tänavu on sellest plaanist harva juttu olnud, ent selle elluviimise ettevalmistamiseks vajalike õigusaktide ettevalmistamine jätkub. Seetõttu oleks oluline teada ka praeguse võimuliidu seisukohti − kas sellega minnakse edasi ja kuidas sel juhul maandatakse kardetud negatiivseid kõrvalmõjusid või võetakse see lihtsalt maha. Avatud kaardid ja mõjude aus esiletoomine on seejuures kohustuslikud.