Mullu 14. mail ei olnud aadressil Spordi 2 asuv koolihoone veel liiga suur ja lagunenud − pidulikult kirjutati alla leping, mille järgi just sinna pidi planeeritav riigigümnaasium saama. Paremal plaksutab Kalle Küttis. 

Aprilli lõpus kirjutas kümmekond Kohtla-Järve linna elanikku kohaliku volikogu esimehele kirja, kus toetatakse palavalt planeeritava riigigümnaasiumi rajamist ühte sõjaeelse Eesti moodsamasse koolihoonesse aadressil Spordi 2. Volikogu esimees saatis kirja edasi haridus- ja teadusministeeriumisse, kust tuli kainestav vastus.

“Oleme nõus, et iga ilus ja ajalooline hoone väärib säilitamist, sest kaunistab nii linnapilti kui kannab ka edasi mineviku sõnumeid. Oleme ka nõus, et nimetatud koolihoone asupaik koos lähedal asuva spordikeskuse, pargi, välibasseini ja kultuurimajaga sobiks hästi gümnaasiumiks,” algab moosivalt haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummali vastus linnaelanikele, kes oma avalduses esinesid palvega taastada kavandatava riigigümnaasiumi hooneks ajalooline koolihoone aadressil Spordi 2.

Linn maksab vahe?

Peagi jõutakse kirjas aga karmi tõdemuseni: “Prognoosi kohaselt oleks Kohtla-Järve riigigümnaasiumis vaja luua õppekohad 252 õpilasele, õppetööks vajalik koolihoone suurus oleks 2400 ruutmeetrit. Spordi 2 hoone suletud netopind on 3594 m², seega ligi 1200 ruutmeetrit suurem kui vajadus. Teisalt kujuneks hoone eripäradest tulenevalt rekonstrueerimise ja ülalpidamiskulu maksumus liiga kõrgeks, mistõttu ei ole võimalik nimetatud hoonet rekonstrueerida, kasutades Euroopa Liidu tõukefondide vahendeid.”

Ehkki mullu leppisid Kohtla-Järve linnavalitsus ja HTM − minister Ossinovski isikus − kokku, et riigigümnaasium luuakse just Spordi 2 asuvasse endisesse koolihoonesse.

HTMi koolivõrgu juht Kalle Küttis tunnistas Põhjarannikule, et tema on juba seetõttu, et on ise kõnealuses ajalooga ja praegu muinsuskaitse all olevas hoones õppinud, igati selle poolt, et sellest saaks taas kool. Aga… Küttis tunnistab, et tema ülesandeks on vähendada kasutut koolipinda Eestis. “On absurdne olukord: meil on koole, kus on õpilase kohta 100 ruutmeetrit pinda. Peame jõudma olukorrani, kus õpilase kohta on alla 10 ruutmeetri. Kogu Eestis peame üldhariduskoolides vähendama pinda 500 000 ruutmeetri võrra. See on üle 40 jalgpalliplatsi!” ütles Küttis.

Küttis näeb võimalust, et Kohtla-Järve linn ise investeeriks vahe, mille võrra ajaloolise ja − tuleb välja − liiga suure hoone renoveerimine mõnest säästuvariandist kallim on.

“Veel ei põle”

Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie rõhutas, et tema juhitav amet on korduvalt väljendanud soovi, et ajalooline koolimaja korda saaks. “Kui on valida vana renoveerimise ja uue ehitamise vahel, tuleks igal juhul − kas või säästlikkuse printsiibist lähtudes − vana korda teha. Näiteid, kus koostöös ja võib-olla rohkem pingutades on hea tulemus saavutatud, on küll,” ütles Raie. Näitena toob ta Viljandi ja Haapsalu riigigümnaasiumi, kus on mõlemat saavutatud: vana hoone on säilitatud ja sinna on lisandunud uus funktsionaalsus ja maht.

“Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) ja neid kureeriv rahandusministeerium teevad muidugi oma arvutused, puhtalt ruutmeetrist ja kulutustest lähtuvalt. Aga mis nende arvutuste puhul tavaliselt juhtub, kui võrreldakse vana kordategemist ja uue ehitamise ruutmeetrihinda? Unustatakse ära, et vana jääb ikka alles, et vana eest on omanikul ikka kohustus hoolt kanda − seda arvutustehe tavaliselt ei sisalda,” rääkis Raie.

Volikogu esimees Riina Ivanova tunnistab, et juba on linngi asunud uut kohta riigigümnaasiumiks otsima ja näiteks on välja käidud endise Pärna põhikooli hoone ja RKASile kuuluv hoone Järve vene gümnaasiumi kõrval, mis varem oli Virumaa kolledži hoone ning on samuti praegu tühi.

“Muidugi on väga oluline, kui suudaksime ajaloolist koolihoonet säilitada. See on meie linna kõige väärikam hoone üldse − teist ei ole. Ei saa unustada, et tegu on ikka endise koolihoonega − see on väga oluline nii linna kui ka kogu Eesti haridusloo seisukohast,” ütles Ivanova.

Küttis lubas lähemal ajal, jaanipäeva ja juulikuu vahel, põlevkivilinna külastada, et kooliteemalist arutelu jätkata. “Midagi ei põle ja tähtajad on veel täitsa kontrolli all. Hirmus isu on vana maja korda teha, aga praeguste variantide juures pole see  võimalik. Kui leiame uusi, räägime edasi,” ütles Küttis.