Andres Vainola jääb edasi ka Eesti Energia juhatuse liikmeks. Alates maikuust asub ASi Eesti Energia Kaevandused juhatuse esimehe ametisse Andres Vainola, senine tegevjuht Veljo Aleksandrov jääb juhatuse liikmeks ja keskendub uute kaevanduste arendamisele.
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles eile Põhjarannikule, et kaevandusettevõtte juhtimine jagatakse kaheks − igapäevane töö ja arendustegevus. “Tahame anda mõlemale suunale tugevama fookuse. Kui varem tegi Veljo Aleksandrov mõlemat, siis nüüd fookustub ta põhiliselt tulevikule ja efektiivsemale kaevandamisele,” sõnas ta.
Suuri muudatusi ei tule
Andres Vainola, kes jääb edasi ka Eesti Energia juhatuse liikmeks, selgitas, et Aleksandrov keskendub eelkõige Narva karjääris allmaakaevanduse ettevalmistamisele ja Uus-Kiviõli kaevanduse rajamisele. “Meil on hästi suur hulk arendustegevusi, mis on jõudmas sellisesse faasi, kus tuleb hakata neid paberi pealt ellu viima,” sõnas Vainola. “Ma julgeksin väita, et Veljo võtab veelgi suurema vastutuse, kui tal seni on olnud.”
Vainola sõnul ta kaevandusettevõtte igapäevatöös suuri muutusi teha ei kavatse. “Revolutsiooni ei tule, pigem loomulik areng. Meil on näiteks päris mitmeid mõtteid, kuidas veelgi rohkem mehhaniseerida tootmisprotsesse ja samas suurendada ohutust kaevandustes,” sõnas ta.
Ta märkis, et Eesti Energia Kaevanduste tootmismaht peaks jääma suurusjärku 15-17 miljonit tonni aastas. “Üritame oma kaevevõimekust säilitada. Hakkame ilmselt senisest rohkem ka lattu tootma. Olukorras, kus elektri- ja õliturud kõiguvad, saame niimoodi kaevandamist stabiilsena hoida. Oleme traditsiooniliselt hoidnud laos 1-1,5 miljonit tonni põlevkivi. Meie võimekus on 4,8 miljonit tonni. Suurema varu olemasolu võimaldab nii õlivabrikutel kui elektrijaamadel kiiremini reageerida ka turu muutustele,” ütles ta.
Hando Sutter märkis, et Eesti Energia juhatuse liikme Andres Vainola kaudu tugevdatakse ka kontserni juhtkonna sidet vahetu tootmisega. “Kaevandustes töötab 2300 inimest, see on suur osa Eesti Energiast ja ka väga suur osa meie väärtuse loomise võimest. Me nägime, et igapäevaelu on meist natuke liiga kaugel,” selgitas ta muudatuse üht põhjust.
Eesti Energia peakontor Ida-Virusse ei koli
Eile Kohtla-Nõmmel toimunud põlevkivipäeval räägiti korduvalt ka Eesti Energia peakontori võimalikust ületoomisest Ida-Virumaale. Hando Sutteri sõnul ei ole seda praegu plaanis teha. “Kui ühel päeval peaks selguma, et Eesti Energia peakontori toomine Ida-Virumaale on kõige parem mõte, siis me seda kindlasti ka teeme. Praegu ma ei näe, et see oleks mõistlik. Märgiline tähendus ei tule arvesse, ma ei kogu märke. Aktsiooni korras me seda kindlasti ei tee,” tõdes Sutter.
Veljo Aleksandrovi sõnul püüab ta uues rollis paremini ühendada ka Tallinnas peakontoris töötavaid noorema koolkonna arendusosakonna töötajad ja Ida-Virumaal tegutsevaid praktikud. “Uus-Kiviõli rajamine ja Narva allmaarajamine on meeletult tähtsad asjad Eesti Energia jaoks,” tõdes ta.
Praeguste plaanide järgi peaks Aleksandrovi sõnul Narva karjääris maa-alune kaevandamine kombainlaava meetodiga algama 2017. aastal. “Praegu käib keskkonnamõju hindamine. Oleme jõudmas arusaamisele, millist kombaini on mõistlik seal kasutada, ilmselt peagi asume ka seda ostma,” kirjeldas ta ettevalmistuste käiku.
Tallinna tehnikaülikoolis automaatika ja telemehaanika eriala lõpetanud 48aastane Andres Vainola on alates eelmise aasta lõpust Eesti Energia juhatuse liige kaevandamise ja hoolduse valdkonnas. Eelnevalt töötas ta 15 aastat erisugustes ametites energeetika ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri ehitamisega tegeleva ettevõtte Empower juhtkonnas.