Juba vanarahvas oli selle koha pealt tark, et sada sõpra on parem kui sada rubla.

Keeruline ja ilmselt täpselt isegi võimatu on mõõta, kui suurt kasu Ida-Virumaa sellest sai, et 160 riigiametnikku kaks nädalat Ida-Virumaal kohal olid. Külastasid kõiki kaheksat omavalitsust, kohtusid erisugustel seminaridel ja kokkusaamistel rohkem kui 500 inimesega, heitsid pilgu peale siinsetele vaatamisväärsustele ja käisid ka mõnel kultuuriüritusel, tarbisid kohalike poodide ja söögikohtade teenuseid.

Nüüd on oluline seda positiivset õhkkonda hoida ning selles osas on tähtis roll Ida-Viru omavalitsustel ja nende võimekusel teha koostööd kogu maakonna jaoks olulistes küsimustes.

Ühtegi otseselt jalustrabavat uut suurt ideed, kuidas Ida-Virumaa elu paremaks muuta, nende kohtumiste ja mõttevahetuste käigus pinnale ei kerkinud. Kuid kui üks maakond saab riigiametnike seast endale juurde rohkem kui sada sõpra, siis on seegi juba suur eeldus selleks, et tulevikus on võimalik maakonna jaoks tõepoolest olulisi küsimusi ametkondades senisest sujuvamalt ja maakonnale rohkem kasu toova tulemuse suunas liigutada. Seda enam, et keskvõimu tasandil ei ole Ida-Virumaa oma eestkõnelejate ja lobistide rohkusega seni just silma paistnud.

Ametnikud pole masinad ja bürokraatlike reeglite järgimise kõrval on nendegi töös üks oluline tegur kindlasti ka emotsionaalne lähedus. Seda õnnestus Ida-Virumaa suhtes kahe nädalaga kindlasti juurde tekitada. Nüüd on oluline seda positiivset õhkkonda hoida ning selles osas on tähtis roll Ida-Viru omavalitsustel ja nende võimekusel teha koostööd kogu maakonna jaoks olulistes küsimustes. Näiteks sellessamas aastaid räägitud keskkonnatasude küsimuses peaks Ida-Virumaa omavalitsuste liidu hääl kõlama senisest märksa tugevamini, konkreetsemalt ja argumenteeritumalt.

Ida-Virumaalt pärit riigiametnikud Piret Hartman ja Eduard Odinets, kelle eestvedamisel need ametnikud siia tulid, tegid igatahes oma kodumaakonna jaoks ära suure teo.