Jõhvi turg on aastaid olnud maakonnakeskuse häbiplekk. Üle kümne aasta erakätes olnud turg on peaaegu kogu selle aja viibinud letargias. Omal ajal kinnistu ostnud omanikul olid siin algul suurejoonelised plaanid ehitada hirmkallis luksuslik hoone, kus näiteks korteri ruutmeetri hind küündinuks ka praegu siinses mõistes ülikõrge 2000 euroni ruutmeetri eest.

Siis saabus majanduskriis ja kõik kinnisvaraprojektid kukkusid kolinal kokku. Omanik ütleb praegu, et viibinuks masu veel aastakese, saanuks see maja valmis. Toona jõuti isegi turg korraks oma praeguselt kohalt viaduktialusele platsile kolida. Sellest ajast peale pole aga turul midagi muutunud − kui, siis ainult halvemuse poole, sest kümne aastaga on ka omal ajal soetatud uued müügipaviljonid hakanud väsima.

Kogu selle aja on võimud püüdnud turul valitsevale korralagedusele omanike tähelepanu juhtida. Ent seni tulemuseta. Nüüd on uus vallavalitsus ette võtnud järjekordse katse ja saanud omanikult ka lubaduse midagi muuta. Muidugi on võimudel alati võimalus nõuda turu sulgemist või selle lammutamist, ent olgem ausad, turg on ka poliitiline küsimus − ostjad ja müüjad on samuti valijad. Kui Narva kesklinnas eraomanikule kuulunud näotu turg linna poolt lõpuks maatasa tehti, polnud see nii tundlik teema, sest seal on alternatiivseid müügikohti veel. Maakonnakeskuses Jõhvis aga mitte.

Teine probleem on see, et kui omanik lõpuks võtabki kätte ja investeerib siia arvestatavad summad, tuleb need tulevikus tagasi teenida. Aga omaniku sõnul on praegunegi 3 euro suurune päevatasu müüjate taluvuspiiri lähedal. See seabki omaniku mõneti kahvlisse: kas on mõtet panna raha sisse, kui müüjatele ja ostjatele käib pärast seda ost-müük üle jõu? Aga teisest küljest ei saa ka mööda vaadata objektist, mis ilmselgelt ei sobi 21. sajandi Jõhvi südalinna praegusel kujul.