Eesti taasiseseisvumise 27. aastapäeval Toilasse rajatud õite park on kiiduväärt ettevõtmine, mida tasuks järgida ka teistes kohtades. Selle vahva idee algataja, Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm kopeerimise eest ilmselt autoritasu ei küsi.

Õite park on hea näide, kuidas küllaltki lihtsa ettevõtmisega tugevdada ühe paiga kogukonda, siduda põlvkondi, teha oma kodukoht ilusamaks ja panna seda ka rohkem hoidma.

Positiivne on, et selle ettevõtmisega tuli kaasa arvatust tunduvalt rohkem peresid. See näitas, et inimesed on nõus headesse ja õigetesse ettevõtmistesse panustama nii oma aega kui ka raha. Parki on kavas edaspidi paigaldada ka pingid ja küllap tekib aja jooksul  hulganisti häid mõtteid, mida sinna parki või selle lähedusse võiks veel teha.

Õite park on hea näide, kuidas küllaltki lihtsa ettevõtmisega tugevdada ühe paiga kogukonda, siduda põlvkondi, teha oma kodukoht ilusamaks ja panna seda ka rohkem hoidma.

Toila võib sellise pargi üle, mis igal kevadsuvel hakkab endast oma õitega eriti värvikalt märku andma, vägagi uhke olla. See on heade mõtete ja tegude sümbol.  Selle pargi  sünnilugu näitab ühe paiga tugevust ja elujõudu.  Loodetavasti tekib neid kas just täpselt sellisel või mõnevõrra teistsugusel kujul järgnevatel aastatel ka teistesse Ida-Viru küladesse, alevitesse ja linnadesse. Või kui mitte just ilmtingimata parke, siis muid kohalikku kogukonda haaravaid toredaid ettevõtmisi, millest jääb sügav jälg.