Võib eeldada, et need rohkem kui tuhat Kohtla-Järve inimest, kes panid oma allkirja riigikogule saadetavale pöördumisele “Laske meil hingata!”, usuvad siiralt, et selle kodanikuaktiivsuse avaldusega midagi ka muutub.

Tegelikult muutubki ja nii vänget haisu nagu tänavustel suvekuudel nüüd mõnda aega taluda ei tule. Aga mitte sellepärast, et riigikogu võtaks kohe kohtlajärvelaste häält kuulda ja teeks asjakohase otsuse või muudaks mõnd seadust. Lihtsalt sügis tuleb peale ja jahedamate ilmadega ei ole eelkõige  puhastusseadmete kääriva muda liigutamisest tulenev hais enam nii ninnatorkav.

Riigikogusse läkitatava pöördumise mõju sõltub suuresti sellest, kuidas suudavad seda fookustada ja tähelepanu all hoida eestkõnelejad parlamendis. Taganttõukaja rollis peaksid olema eelkõige Ida-Virumaalt valitud riigikogu liikmed Korb, Stalnuhhin, Paasmäe, Dmitrijev, Ossinovski ja Surva.

Oluline on aga küsimus, kas järgmisel suvel kordub kõik samamoodi või jõutakse vahepealse aja jooksul midagi muuta. Järve Biopuhastus on kinnitanud, et neil on oma jõududega võimalik Järve linnaosa haisupainest vabastada ehk parimal juhul nelja aasta pärast.

Riigikogusse läkitatava pöördumise mõju sõltub suuresti sellest, kuidas suudavad seda fookustada ja tähelepanu all hoida eestkõnelejad parlamendis. Kas leitakse kiiresti raha mudakäitluse muutmiseks nõnda, et sellest ei leviks vastikut haisu 16 000 elanikuga linnaosa peale. Selles taganttõukaja rollis peaksid olema eelkõige Ida-Virumaalt valitud riigikogu liikmed Korb, Stalnuhhin, Paasmäe, Dmitrijev, Ossinovski ja Surva. Nende võimekusest leida toetajaid sõltub, kas see probleem leiab kiire lahenduse või jääbki ringlema komisjonidesse ega too lõppkokkuvõttes mingit muutust.

Halvasti läheb ka siis, kui seda pöördumist kasutavad oma huvides oskuslikult ära näiteks need riigikogu tiivad, kes tahavad oma populaarsust kasvatada plaaniga lõpetada Eestis põlekivi kasutamine, kuigi nimetatud haisuprobleem on selle tööstusharuga vaid osaliselt seotud.