Ida-Virumaa kõhkles ja otsustas kevadel lõpuks omavalitsusliidus napi häälteenamusega nõustuda kehtestama maakonna ühistranspordis tasuta sõitu, mille riik ehk maksumaksja Keskerakonna ideena kinni maksab. Veidi üle kahe kuu on ehk liiga lühike aeg, et anda lõplikke hinnanguid, ent negatiivset tagasisidet on selle aja jooksul olnud üksjagu.

See ei olegi üllatav, et ametnikud oma auto- ja kabinetiakendest probleeme ei näe. Nendega puutuvad kokku inimesed, kes päevast päeva ühistransporti kasutavad ning kellele see eluliselt vajalik on. Seda, et linnapiirkondades asi hulluks kisub, oli ette näha. Ent selle asemel et probleeme näha ja lahendada, eelistatakse neid peita. On olnud isegi olukordi, kus Tallinnast on tehtud karmi häält kohalike ametnike suunas, kes on julgenud sel teemal suud paotada. See on rumal ja perspektiivitu potjomkinlus, mis ei aita midagi lahendada.

Jah, tuleb tunnistada, et sõitjate arv on oluliselt kasvanud pärast tasuta ühistranspordi kehtestamist. Aga keegi pole siiani uurinud, missuguste gruppide arvel. Meile on näiteks teada juhtumeid, kus inimesed on tasuta transpordist loobunud tasulise kasuks, kuna sõidutingimused on muutunud niivõrd väljakannatamatuks.

Kõige tipuks pole aga endiselt üheselt selge, missugust varem eksisteerinud probleemi on tasuta ühistranspordi kehtestamine näiteks lahendanud. Sest tasuta transport tegelikult pole ju kaugeltki tasuta, vaid makstud kinni meie kõigi taskust.