VKG Soojuse teade, et alates 1. novembrist laseb ettevõte kaugkütte hinda alla, on hea uudis ligemale 50 000-le Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonna inimesele.

5protsendiline hinnalangus pole iseenesest just väga suur, aga säästab talveperioodil kodustes majapidamistes siiski kümneid eurosid. Olulisem on vahest seegi, et hinnalangus toimub ajal, mil üldine inflatsioonitase on riigis vastupidi tõusmas ja selle hinnatõusu vedajad ongi suuresti energiakandjad. Näiteks  autokütuste hinnad tanklates kerkivad uljalt aina ülespoole.

Kohtla-Järve ja Jõhvi elanikel tasub tunnustada VKGs aastaid tagasi tehtud investeeringuid, mis on võimaldanud kasutada soojusenergia tootmisel põlevkiviõli tootmisel tekkivat jääkgaasi, mille hind on odavam kui praegu kallineval maagaasil või näiteks puidul, mida kasutavad paljude teiste piirkondade katlamajad.

Et nii-öelda Kohtla-Järve Järve linnaosa toodetav põlevkivigaasi toasoe ka Jõhvi ja Ahtme piirkonda ulatub, on võimalik tänu omaaegsele julgele ja mõistlikule otsusele ehitada nende vahele toru, mille üks haru ulatub ka Sompasse.

Kiidusõnad on nimetatud juhul asjakohased ka konkurentsiameti suunas. Kui varem on jäänud mulje, et see riigiasutus vaid lööb templi alla tootjate küsitud hinnale, siis nüüd on ta suutnud tarbijate huvides saavutada ka hinnalanguse, tõestades, et soojatootja kasumimäär ei pea olema nii suur nagu varem.

Siinkohal tekib küll küsimus, et kui varem põhjendas VKG Soojus soovitud kasumimäära ettevõtte jätkusuutlikkuse säilitamisega, siis kas nüüd, mil endise kasumi teenimise võimalus on keelatud, on see ettevõte suuteline edaspidi ikka toime tulema. Loodetavasti ikka on.