Et Ida-Viru keskhaigla hakkab järgmisest nädalast osutama keemiaravi vähihaigetele, on oluline kergendus neile rohkem kui paarisajale siinsele raske haigusega võitlevale inimesele, kes seni on pidanud peaaegu iga kuu võtma ette aega ja raha nõudva kurnava sõidu Tartusse, kus neile seni neid elu pikendavaid protseduure tehti.

Tähelepanuväärne, et keemiaravi alustatakse Ida-Virumaal ajal, mil üha rohkem ravi- ja ka muid teenuseid koondub väiksematest kohtadest kas Tallinna või Tartusse. Nüüd on tegu küllaltki erandliku teisesuunalise liikumisega: ei sõida mitte paljud patsiendid, vaid mõned arstid.

Meditsiinis ei saa sellist põhimõtet rakendada kõikidel juhtudel. Mõningaid spetsiifilisi asju oskavad teha vaid vähesed spetsialistid ja selleks on vaja ka unikaalseid seadmeid ja tingimusi, mida polegi mõistlik paigutada ühte või kahte haiglasse.

Aga üksjagu palju on kinni ka mõtteviisis, harjumustes ja ettevõtmises. Ka sellesama keemiaravi võimaluse loomiseks Ida-Virumaal on kulunud väga palju aastaid. On loogiline, et kui tervise arengu instituudi regulaarsed uuringud kinnitavad, et just Ida-Virumaa inimeste tervisenäitajad on Eesti keskmisest tasemest oluliselt kehvemad, siis tulebki tugevdada kohalikku haiglat, sest raviteenuste vajajate hulk on siin suur.

Loodetavasti ei ole väga pika aja küsimus, mil Purul asuvas Ida-Viru keskhaiglas hakkavad keemiaravi saama ka need vähihaiged, kes käivad praegu ravil Tallinna haiglas.