Jõhvi vallavalitsus on otsustanud, et vene põhikooli õppekorpuse kõrgemaid korruseid ei lammutata ja alumisi ei laiendata. Küll aga lahutatakse neljas korrus kooli pinnast. 

Reedel esitas Jõhvi vallavalitsus uuendatud taotluse vene põhikooli renoveerimiseks. See vastab paremini haridus- ja teadusministeeriumi ootustele vähendada õppepinda, et see oleks kooskõlas vähenenud õpilaste arvuga.

Esimene taotlus läks SA-le Innove koolivõrgu korrastamise programmi teele juunis. Esitatud taotlusele sai vallavalitsus tagasiside, et vene põhikooli pinda tuleks vähendada umbes kolmandiku võrra. Probleem oli ka selles, et taotlus tehti varuga kuni 640 õpilasele, ehkki praegu õpib koolis sadakond last vähem ning ministeerium prognoosib õpilaste arvu edasist kahanemist.

Lihviti viimase minutini 

Nii asuti otsima lahendusi, kuidas mahutada kõik vajalik ning samas vastata haridus- ja teadusministeeriumi ootusele, et kasutatav pind õpilase kohta oleks võimalikult kümne ruutmeetri lähedal.

Jõhvi vallavanem Eduard East ütles, et taotlust lihviti viimase minutini ja see tuli esitada reedel.

Algselt esitatud eskiislahendus nägi ette kahe ülemise korruse lammutamist ja kahe alumise korruse laiendamist. “Praegune plaan on, et püüame jääda olemasolevatesse raamidesse ja midagi ei laienda ega lammuta,” ütles East.

Jõhvi arendusnõunik Rein Luuse lisas, et uuendatud taotluses tuleb ruutmeetrite arv õpilase kohta 8,3.

“See on siis vastavalt etteantud metoodikale, kus ruutmeetrite hulka ei arvestata koolihoone sporditaristut (ujula, spordisaal, riietus- ja pesuruumid) ning hoone üldisi tehnoruume (soojussõlm, ventilatsiooniseadmete kambrid jms). Põhiline erinevus algse taotlusega võrreldes on jäämine hoone seniste välisgabariitide juurde, mis tähendab, et ei lammutata kaht õppekorpuse kõrgemat korrust ega laiendata ka kaht esimest korrust.”

Pinna vähendamiseks läheb kooli kasutusest välja õppekorpuse neljas korrus. “See kas konserveeritakse või leitakse muu kasutus, tagades eraldi sissepääsu. Samuti väheneb pind sokli- ja keldrikorrusel, kus osa ruumidest konserveeritakse,” märkis Luuse.

Et vähendatud pinnale ära mahtuda, võetakse suuremas ulatuses kasutusele avatud ja paindliku õpikeskkonna lahendus. See tähendab ruume, mida saab hõlpsalt liigendada lükandseinte ja spetsiaalsete mööblielementidega. Nii saab tekitada eri suuruses rohkem või vähem privaatseid ruumi osi. Luuse rääkis, et eeskujuks on Tartu Hansa kooli ühte osasse hiljuti rajatud avatud õpikeskkond.

Ühe muudatusena on plaan ehitada kooli vestibüül hoone Lille tänava poolsesse ossa − see suubuks soklikorrusesse ja ühenduks praeguse riidehoiu alaga. “Põhjuseks on see, et praegune sissepääs Narva maanteelt on kitsas,” ütles Luuse.

Maksimumi ei küsita 

Riigilt renoveerimiseks küsitav toetus on umbes 3,3 miljonit − maksimaalselt saab taotleda 5 miljonit.

“Ka esialgses taotluses oli küsitav toetus ca 4,1 miljonit. Maksimaalset toetust saab ehk taotleda mõne suurema omavalitsuse suurem kool kas kusagil piirkonnas, kus on suur rahvastiku kasv, või juhul, kui mitu kooli liidetakse. Etteantud tingimustes ei ole võimalik teha n-ö ülekuldamist, et isegi kui rekonstrueerime justkui vähem ruutmeetreid, siis teeme seda luksuslikumalt. Samuti ei lasta teha tagasihoidlikumat rekonstrueerimist, aga ülearu suurel pinnal,” selgitas Luuse.

Tema sõnul võib see tunduda valla vaatevinklist nn kägistamisena, aga on vaba valik, kas kasutada eurotoetust või mitte. “Riigi poolt vaadatuna ongi nii, et me võime jätkata ka olemasolevates, suurtes ning optimeerimata ruumilahendusega koolimajades (kus ei ole õppepind viidud vastavusse õpilaste arvu vähenemisega). Aga siis tuleb rekonstrueerimise raha 100protsendiliselt oma kitsukesest rahakotist leida.”

Põhikoolide taristu korrastamise programmi esitati 34 taotlust, neist hindamisele valiti välja 31. Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna asejuhataja Tarmu Kurm ütles, et praegu käivad läbirääkimised, millega antakse taotlejatele võimalus nii selgitusi anda kui oma taotlusi korrigeerida.

Seejärel toimub hindamine valikukomisjonis ja hindamistulemuste alusel moodustatakse pingerida. Eeldatavasti kinnitatakse investeeringute kava novembris.

2017. aasta alguses avaneb teine põhikoolivõrgu korrastamise taotlusvoor, kuhu oodatakse taotlusi omavalitsustelt, mis kas liidavad põhikoole, sulgevad mõne põhikooli või põhikooliastme.