Tundub, et Jõhvi volikogus on jõujooned paigas. Kaks nimekirja − kunagised verivaenlased − on võimu nimel sõjakirve maha matnud ning plaanivad ühist juhtimist. Tegelikult on juhtunud aga see, mille eest Niina Neglasoni valimisliit aastaid on hoiatanud: oligarh Ossipenko on Jõhvis võimul. Ja nüüd on küsimus selles, kas ja kuidas hakkab see mõjutama maakonnakeskuse elu.

Paraku tuleb tunnistada, et praegu ei ole Jõhvi eesotsas tugevaid visionääre, kes suudaksid ette võtta suuri asju ja neid teoks teha. Ei ole siin Vallo Reimaa ega Tauno Võhmari masti tegijaid. Ja karta on, et neid pole kavas ka kusagilt otsida. Kõik saavad aru, et Aleksei Naumkin on vallavanemana nõrk, kuid võimurahu huvides pannakse ta ametisse. Lootus on tuua tema kõrvale keegi tugev tegija, kuid neid pole eriti kusagilt võtta.

Aga värskust ja innukust on Jõhvi etteotsa vaja. Suurel osal eelmisest neljast aastast kulus Jõhvi volikogus palju auru vile peale, pidev kemplus ja poliitiline ärategemine halvas ka vallavalitsuse tööd. Nüüd on aga tarvis kaotatu tasa teha ja topeltkiirendusega edasi liikuda. Sest märkamatult on juhtunud see, et Jõhvi on käest laskmas oma Virumaa keskuse staatust, kuna selle kindlustamisega pole olnud aega tegelda. Ja võrreldes teiste Virumaa linnadega on Jõhvi vaat et kõige vähem avalikus meediapildis. Sest temast pole põhjust rääkida, kuna suuri asju siin ei tehta.