Lähiajal on sündimas äritehing, mille tulemusel ärkab ellu üle viie aasta letargilises seisundis olnud Jõhvi ligemale sajandi vanuste traditsioonidega joogitööstus.

Allkirjad on veel panemata, aga kuna üks osapool sellest juba avalikult rääkida söandab, siis küllap see tehing ka teoks saab. Kui nii läheb, siis on see omaette imelugu, millesse usku enam eriti polnudki.

Lähiajalugu on näidanud, et väga vähestel tegevuse lõpetanud tööstustel on õnnestunud pärast nii pikka seisakut taas jalule tõusta. Praegu pole teada, milliseid jooke on kavas Jõhvis valmistama hakata ning kui palju inimesi seal tööd võib saada. Kuid tähtis on, et toimub liikumine surnud punktist.

Jookide tootmine oli ajalooliselt kujunenud väikese Jõhvi üks sümbol. Tema taassünd annab ka rohkem põhjust rääkida, et Ida-Viru pealinn on saamas toiduainetööstuse keskuseks. Siin on suur piimatööstus, oma leiva- ja pagaritööstus, tehakse majoneesi ja ketšupit. Võimalik, et Jõhvi lähistele rajatavasse tööstusparki tulevad ka mõned uued toidutootjad.

Selge, et sellised ettevõtted vajavad ellujäämiseks ja arenemiseks märksa suuremaid turge, kui on Ida-Viru või kogu Eestigi. Ent samas ei tohiks olla palju soovitud, kui suurte standardsete partiide kõrval leiduksid toodete portfellis ka mõned sellised väikesed rosinad, mis tooksid esile siinse kandi eripära. Sellistest heas mõttes kiiksuga nutikatest kohalikku ainulaadsust rõhutavatest toodetest võib vahel olla abi ka võõramaistele turgudele sissepugemisel ja seal läbilöömisel.