Volikogu esimees Teet Enok ütles, et praegusele Jõhvi võimule ei sobi see kaart, mille nelja omavalitsuse juhid varem kokku leppisid. Kuigi haldusreformi komisjon on öelnud, et teeb ettepaneku sundliita Jõhvi kolme vallaga, kelle maakonnakeskus ise ära põlgas, pole see Jõhvi vallajuhte toetusraha kaotamisele vaatamata ümber mõtlema pannud.
Eelmise nädala reedel kogunesid Kohtla, Kohtla-Nõmme ja Toila volikogu esimehed, et arutada pärast valitsuse haldusreformikomisjoni otsust tekkinud olukorda.
Komisjon soovib sundliitmist
Kui Jõhvi otsustas oktoobris lõpetada kõnelused vabatahtlikuks liitumiseks Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallaga, mispeale loobus Jõhviga läbirääkimistest ka Toila, teatas komisjon, et kavatseb teha valitsusele ettepaneku kõik neli valda sundliita.
Eelmisel nädalal avalikustatud seisukohavõtus ütles haldusreformi Põhja-Eesti piirkondlik komisjon, et Jõhvi, Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vald moodustavad territoriaalselt kompaktse ja ühtse toimepiirkonna. “Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valla ühinemisel moodustub u 4800 elanikuga omavalitsus, mis ei täida haldusreformi seaduses sätestatud eesmärke ega miinimumsuuruse kriteeriumi. Koos Jõhvi vallaga üheks omavalitsuseks ühinemine loob lähtudes haldusreformi eesmärkidest paremad eeldused omavalitsuste võimekuse tõstmiseks elanikele avalike teenuste osutamisel piirkonnas, suuremas omavalitsuses suudetaks laiendada teenuste profiili, pakkuda suuremat kompetentsi kohaliku elu arendamisel, sünergiat ja mastaabi kasvu teenuste osutamisel. Ühtlasi täidetaks haldusreformi seaduses sätestatud elanike arvust lähtuv omavalitsusüksuse suuruse miinimumkriteerium ning ka soovitusliku suuruse kriteerium,” seisab komisjoni soovituses, mis peaks edasi minema valitsuse lauale.
Vabatahtlikust liitumisest loobumine tähendab aga uuele vallale riigipoolse liitumistoetusena vähemalt 1,3 miljoni euro kaotust. “Mina olen kokku arvestanud, et tegelikult on see summa suurem, mis kaotatakse − 1,65 miljonit,” ütles Toila volikogu esimees Roland Peets, “ja see on meile ikka üüratu raha, mida saaks kasutada uue valla elanike heaolu huvides.”
Kolme volikogu esimehed deklareerisid läinud reedel, et nüüd, kui teada on tõenäoline sundliitmine, ollakse valmis Jõhviga läbirääkimised taas avama. “Mulle tundub, et Jõhvi volikogu tegi loobumise otsuse olukorras, kus volikogu liikmetel ei olnud piisavalt infot,” sõnas Kohtla volikogu esimees Arno Rossman.
Ent komisjoni seisukohale vaatamata ei kavatse Jõhvi volikogu selle esimehe Teet Enoki sõnul ümber mõelda.
“Kinnitan, et meil on tegevusplaan olemas. Oleme oma otsuse vastu võtnud, toetudes olemasolevale infole,” ütles Enok Põhjarannikule.
Ta lisas, et praegusele Jõhvi koalitsioonile sobib Suur-Jõhvi (Mäetaguse, Kohtla-Nõmme, Kohtla, Toila ja Jõhvi) või Väike-Jõhvi (Jõhvi ja Toila). “Keskmine lahendus ei sobi. Me pole loobunud toetusest, vaid oleme endale sobivad lahendused välja öelnud,” sõnas ta.
Kohtla-Nõmme volikogu esimees Tarmo Kütt kohtus eelmisel reedel Enokiga, uurimaks, kas Jõhvi on valmis oma otsust muutma. “Selliseid märke polnud, et keegi neist oleks isegi mõelnud, et võiks kõnelusi jätkata või tehtud otsuse tühistada. Sain aru, et Jõhvi volikogu jaoks pole raha argument. Aga meie seisukoht on see, et kui sundliitmine nagunii tuleb, miks mitte siis võtta selles olukorras endale maksimum,” sõnas Kütt.
Ta ütles, et ei saa aru ka Jõhvi juhtide loogikast, kui nad räägivad suure omavalitsuse eelistamisest. “Nad ütlevad, et tahavad suurt Jõhvit, aga samas säilitada sõltumatuse − nad räägivad ju iseendale vastu. Et suureks omavalitsuseks saada, oleks mõistlik ju liituda nendega, kes praegu seda soovivad, ja hiljem saavad teised juurde tulla, kui on olemas tugev omavalitsus,” lausus Kohtla-Nõmme volikogu esimees.
Opositsioon tahab otsust tühistada
Jõhvi volikogu opositsioon esitas eile eestseisusele eelnõu, mis näeb ette volikogu 20. oktoobri otsuse tühistamist, millega lõpetati ühinemiskõnelused, ning läbirääkimiste jätkamist.
“On ilmne, et Jõhvi vallavolikogu 20.10.2016 otsus nr 220 on vastu võetud kiirustades, arvestamata ja igakülgselt kaalutlemata (ebapiisav diskretsioon) otsusest tulenevaid võimalikke õiguslikke ning finantsmajanduslikke tagajärgi Jõhvi vallale. Läbirääkimiste lõpetamise põhjused ei ole tõsiselt võetavad (mis oleksid selgunud alles läbirääkimiste käigus) ja on ilmselgelt otsitud ning formaalsed,” seisab eelnõu selgituses.
Seaduse järgi teeb valitsus haldusreformi komisjoni seisukohta arvesse võttes sundliitmise korral liidetavatele omavalitsustele sellekohase ettepaneku hiljemalt tuleva aasta 15. veebruaril. Omavalitsustel on võimalus esitada oma arvamus selle kohta 15. maiks. Seejärel teeb valitsus otsuse. Kui omavalitsus on liitumise vastu ja tema argumendid on valitsuse silmis kaalukad, võidakse liitumismenetlus lõpetada, kui aga need pole valitsuse seisukohast piisavad, siis võtab valitsus vastu määruse omavalitsuste liitmise kohta.