“Neid hääletustulemusi peab natuke seedima,” ütles Oleg Kuznetsov Illuka elanike 95protsendilise ühinemisvastasuse kohta. 

Nädalavahetusel toimunud tulevase Alutaguse valla haldusreformi rahvaküsitluses osales keskmisest rohkem vallaelanikke Illuka ja Mäetaguse vallas, kus enamik hääletanuid oli ühinemise vastu.

Põlevkivivaldade Illuka ja Mäetaguse volikogud vaagisid pikalt, enne kui otsustasid haldusreformiga tõsiselt ühineda ja valisid suuna, kuhupoole ühineda. Mõlemad volikogud märkisid oma otsuses, et jätavad endale võimaluse ühinemisest loobuda, kui selleks võimalus peaks avanema.

Lootus sellise võimaluse avanemiseks tugines 26 valla ühispöördumisele riigikohtu poole, milles taotleti seaduses ette nähtud sundliitmisega seotud punktide põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist.

Ühinemisläbirääkimistega läksid need vallad siiski edasi − et koos Iisaku, Tudulinna ja Alajõe vallaga kõikidele haldusreformi seaduses seatud tingimustele vastav Alutaguse vald moodustada.

Vastu olijad osalesid agaramalt

Nädalavahetusel toimus viiest ühinevast vallast neljas rahvaküsitlus (Alajõel seisab see ees eeloleval pühapäeval).

Iisakus ja Tudulinnas polnud oma häält andma tulnud vallaelanikel ühinemise vastu suurt midagi − tublisti üle kolmveerandi hääletamas käinuist ütles liitumisele “jah”.

Illukal ja Mäetagusel kujunesid tulemused vastupidiseks: valdav enamik oli ühinemise vastu. Kusjuures küsitluses osalenute suhtarv oli nendes valdades keskmisest märksa kõrgem.

“Umbes sellist tulemust oligi oodata,” ütles Illuka vallavanem Oleg Kuznetsov. “Suurt reklaami me küsitlusele ei teinud, info oli muidugi üleval. Aga näiteks kloostrist ei käinud keegi hääletamas − tean, et seal ollakse ühinemisele vastu, nii et nende osalemine oleks vastu seisjate protsendi veel kõrgemale tõstnud.”

Mäetaguse vallavanem Tauno Võhmar tõdes osalenute protsendi kohta, et keskmisest võib see ju kõrgem olla, aga tegelikult on ikka väike. Mis näitab, et rahval puudub huvi.

“Eks volikogu peab otsustama, millisel määral ta rahva arvamusega arvestab. Kindlasti tuleb otsust tehes mõelda sellele, et see otsus on pikema perspektiiviga kui järgmised neli aastat.”

Riigikohtu otsuse ootel

Tudulinna vallavanem Andrus Toss ütles, et arvas rahvakoosolekutel kuuldu põhjal ühinemise vastaseid rohkem olevat.

Iisaku vallavanem Raivo Raap hindas tulemuse ootuspäraseks, seda nii osalenute kui poolt ja vastu olnute arvu poolest.

“Järgmisena kinnitavad volikogud küsitluse tulemused ja vaatavad läbi ühinemislepingu kohta esitatud ettepanekud; 12. detsembril tuleb kokku juhtivkomisjon ja seejärel läheb leping volikogudele kinnitamiseks. Loodame, et aasta lõpuks tuleb selgus majja,” ütles Raap.

Mäetaguse ja Illuka volikogu ei kinnita lepingut enne, kui on selgunud riigikohtu seisukoht − teadaolevalt teeb kohus otsuse 20. detsembril.

“Praegu on huvitav moment: riigivõim muutus ning sellega seoses on päris paljudel omavalitsustel oma ootused ja lootused,” ütles Toss.

“Praegu on piiri peal olek ehk viimane koht, kus on võimalik teha teistsugune otsus,” tõdes Raap.

Mäetaguse vallavolikogu esimees Veljo Kingsep ütles, et 2. detsembril kohtub regionaalhalduse minister Mihhail Korb Jõgevamaal kõigi 26 kohtusse pöördunud omavalitsuse esindajatega.

“Kuulame ära, ootame kohtuotsuse ära ja siis mõtleme edasi,” ütles ta.

Illuka ja Mäetaguse valla võimalik kõrvalejäämine tähendaks, et ülejäänud kolm valda ei vastaks isekeskis ühinedes seaduses ette nähtud tingimustele.