Warning: count(): Parameter must be an array or an object that implements Countable in /data03/virt1864/domeenid/www.pohjarannik.ee/arhiivpr/wp-content/plugins/adrotate-pro/adrotate-output.php on line 687
Saada vihje
Idavirulaste kehvemal tervisel ei ole ühest põhjust (0)
Kaja Julge sõnul oli igal neljandal uuritud lapsel kõrgenenud hingamisteede põletiku marker, mis on oluline astma ja selle riski tunnus.Kaja Julge sõnul oli igal neljandal uuritud lapsel kõrgenenud hingamisteede põletiku marker, mis on oluline astma ja selle riski tunnus. 

Terviseameti ja Tartu ülikooli koostöös äsja valminud uuring kinnitas, et põlevkivitööstus mõjutab idavirulaste tervist, ent selle mõju olulisus vajab uusi uuringuid.

“Mõju on olemas, aga me ei saa praegu veel öelda, kui suur see mõju on,” tõdes Tartu ülikooli tervishoiu instituudi keskkonna- ja töötervishoiu dotsent Hans Orru eile Rakveres pärast  põlevkivisektori tervisemõjude uuringu tulemusi tutvustanud seminari.

“Saasteainetel pole ju silti küljes, kust nad tulevad; peame täpsustama, kui palju saastet tuleb põlevkivisektorist, ehk siis tuleks vastavaid saasteaineid mõõta mitte pisteliselt, nagu seni on tehtud, vaid pikema aja vältel.”

Orru märkis, et uuringuaja piiratuse tõttu ei jõudnud teadlased rakendada kõiki oma mudeleid, et välistada teisi mõjureid, ning teemaga on vaja edasi tegelda.

“Meil on nüüd kogutud väga väärtuslik andmebaas, mis võimaldab teha edaspidi veel täpsemaid uuringuid,” ütles ta.

Keskkonnaministeerium uuringu tellijana on tema sõnul uuringute jätkamisest huvitatud.

Seire piisav ja joogivesi kõlblik

Uuringu lähtealuseks kaardistas keskkonnauuringute keskus Ida- ja Lääne-Virumaa saasteallikad ning analüüsis seireandmeid ja ettevõtete raporteeritud heitkoguseid.

Mudeldamise tulemusena jõuti järeldusele, et ettevõtted on tööstuslike saasteainete õhkupaiskamist alahinnanud. Seirevõrgustiku kohta ütles keskuse välisõhu kvaliteedi juhtimise osakonna spetsialist Kaisa Kesanurm, et see on piisav ning kõik tähtsad saasteained on esindatud, mistap pole põhjust midagi lisada. Küll aga võiksid Viru Keemia Grupi territooriumil paikneva seirejaama andmed samuti ühtsesse andmebaasi jõuda.

Teise sisendina analüüsiti piirkonna joogivee kaudu levivaid riske.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna joogivee peaspetsialist Knut Tamm sedastas, et ligemale 90 protsenti  Virumaa elanikest saab joogivee ühisveevärgist ning selle kvaliteeti jälgitakse pidevalt.

Ohustatumad on aga need 10 protsenti elanikest (sh 4% idavirulased), kes kasutavad erakaeve, mille üle järelevalvet ei tehta ja mille vee kvaliteedi kohta andmeid pole. Uuritud 217 erakaevust  98s oli vesi mikrobioloogiliselt saastunud, naftasaadusi leiti 62 kaevust − aga see reostus pole pärit põlevkivitööstusest.

Selle kohta, miks ligemale pool küsitlusele vastanud inimestest ikkagi joogiks kas pudeli- või keedetud vett kasutab, arvas Hans Orru, et küsimus on inimeste väheses informeerituses: “Inimestele tuleb anda rohkem infot, kas ja kuivõrd keskkond neid ohustab.”

Lastel rohkem allergiaid

“Igal neljandal inimesel maailmas on mingi allergiahaigus; viimase 40 aastaga on allergia ja astma sagenenud kolm-neli korda ja muutunud epideemiliseks,” rääkis Tartu ülikooli lastekliiniku lastehaiguste vanemteadur Kaja Julge.

Et Virumaa allergiahaigustest pilti ette saada, uuriti tuhandet last, sealhulgas küsitleti 21 kooli 3. – 4. klasside õpilasi ja nende vanemaid ning võrreldi saadud andmeid nelja aasta taguse samalaadse Tartumaa laste uuringuga.

“Allergilist nohu ja astmat on Ida-Virumaal rohkem, aga tuli välja ka see, et päris palju on astmat diagnoosimata ja selle raviga ei tegelda tõsiselt,” ütles Julge.  “Selle töö tulemusena ei saa öelda, et allergiad on tingitud just põlevkivisektorist.”

Küsimustikke laiali saates uuriti ka täiskasvanute tervisemuresid. Astmat pole siinkandis rohkem kui mujal Eestis, muude hingamisteedega seotud kaebuste puhul ei leitud seost õhusaastega.

Vähiregistri uuringus tuvastati, et põlevkivitööstusega otseselt seotud omavalitsustes esineb kopsuvähki natuke rohkem kui teistes piirkondades, ent kindlamate seoste jaoks oleks vaja nende inimeste kohta rohkem andmeid, mida paraku pole kusagilt võtta.

“Ida-Virumaa inimeste mõneti kehvematel tervisenäitajatel pole ühest põhjust,” ütles Hans Orru.  “See on pikk protsess, et hinnata, millised need põhjused on.”

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.

Warning: count(): Parameter must be an array or an object that implements Countable in /data03/virt1864/domeenid/www.pohjarannik.ee/arhiivpr/wp-content/plugins/adrotate-pro/adrotate-output.php on line 648