Noor mehhatroonik, Illukalt pärit Johan Arus saab järjekordse rahvusvahelise võistluskogemuse, võttes seekord mõõtu maailma tasemel. Varem on ta koos paarilisega esindanud Eestit Prantsusmaal Euroopa kutsemeistrivõistlustel. Kes oskab ühendada mehaanikat, elektroonikat, informaatikat ning lisada sinna juurde ka arvutisüsteeme ja tehisintellekte? Vastust teab noor mehhatroonik, Illukalt pärit Johan Arus, kes lendab täna Brasiiliasse, et võistelda ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel “WorldSkills 2015”.
Kutseõppurite maailmameistrivõistlustele pääsemise eeldus on võit vabariiklikul kutsevõistlusel “Noor meister”. Sealt saadud kuldmedal lennutas Johan Aruse koos paarilise Roland Roman Puiestikuga mullu sügisel Prantsusmaale Euroopa kutsemeistrivõistlustele.
“Seal jäime viimaste sekka. Pärast seda oli diskussioon, kas läheme maailmameistrivõistlustele või mitte, aga Tallinna tööstushariduskeskus, kus ma õpin, pani sellele õla alla ja leidis, et peaksime minema,” rääkis Arus.
Nii “Noorel meistril” kui “EuroSkillsil” oli mehhatroonikute võistlusülesanne ehitada instruktsioonide või projekteerimistingimuste järgi tootmisliin. Hiljem saab seda kasutada õppevahendina, mis simuleerib tootmisliini.
Milline väljakutse ootab noormehi ees Brasiilias? Kui samas koolis õppiv plaatija teab ette, et peab tegema Rio de Janeiros asuva Jeesuse kuju, siis mehhatroonikud kobavad pimeduses. “Oleme suvel harjutanud kõike, sest me ei tea, mida tegema hakkame. Olen aru saanud, et meie eriala on ainus, kus on kaks võistlejat, ja me teame kõige vähem ette,” nentis Arus.
Paljudele arusaamatu
Mehhatroonikute võistlemine pole eriti vaatemänguline ega tõmba publikut magnetina. “Seda on niivõrd igav vaadata. Mida sa seal ikka vaatad, kui vennad panevad esimest ülesannet kokku poolteist tundi, teist kolm tundi ja järgmisel päeval panevad kokku kuuetunnist ülesannet. Kogu aeg teevad miskit ja midagi enne testimist ei juhtu,” kirjeldas Arus. “Kui keegi küsib, mida me võistlustel teeme, siis ega eriti aru saada.”
Samamoodi jääb enamikule hämaraks, mida mehhatroonika kui eriala endast kujutab. Aruse sõnul oli mehhatroonika algselt mehaanika, elektroonika ja informaatika puutepunkt, kuid nüüdisajal on aina enam lisandumas arvutisüsteemid, tehisintellektid ja nende kombinatsioonid.
“Tegelikkuses peab pädev mehhatroonik suutma projekteerida, valmistada ja programmeerida tootmisliine. Tulenevalt töö keerukusest on need eri etapid jaotatud kitsamate spetsialistide vahel,” selgitas ta.
Oma eriala suurimateks plussideks peab Arus seda, et saab tegeleda asjadega, mis talle meeldivad, ning iga päev õppida juurde midagi täiesti uut ja huvitavat. Sealjuures polnud mehhatroonika Illuka noormehe esimene valik.
Lai eriala
“Pidin minema pärast Jõhvi gümnaasiumi lõpetamist Tallinna automaalriks õppima ja sain vestlusest läbi, aga siis öeldi, et mehhatroonikas on kaks vaba kohta. Teadsin natukene, mis asi mehhatroonika on. Olin eluaeg tehnikaga tegelenud ja vanemad arvasid kohe, et peaksin just sellele erialale kandideerima, sest seostasid seda minuga rohkem. Aga mind huvitas tol hetkel rohkem autode värvimine, mida olin hobi korras juba teinud.”
Tagantjärele ei kahetse Arus põrmugi, et otsustas siis mehhatroonika kasuks. “See eriala on niivõrd lai ja sobib mulle ilmselt rohkem kui pahtli nühkimine.”
Arus töötab programmeerijana rahvusvahelises firmas Thinnect ja soovib seal ka pärast kooli lõpetamist jätkata. “Minule on rohkem südamelähedane elektroonika ja infotehnoloogia pool. Kellele meeldib rohkem mehaanika, võib tööle minna liinihooldajana. Mitmed Tallinna tööstushariduskeskuse mehhatroonikud programmeerivad roboteid. Robootika on aastane jätkuõpe, kui mehhatroonika lõpetad, ja ise kavatsen selle kindlasti läbi teha.”
Kõigepealt tuleb aga keskenduda maailmameistrivõistlustele Brasiilias. Võistlused toimuvad São Paulos, mis on Brasiilia ja kogu Lõuna-Ameerika suurim linn. “Kui meil peaks üks terve vaba päev jääma ja siselennud seda võimaldavad, siis tahaks Rio de Janeiros ära käia. Brasiiliasse satub võib-olla kord elus.”
Võistlusel “WorldSkills 2015” panevad oma oskused proovile 1200 kutseõppurit ligi 50 riigist. “Nende seas on ka üheksa vaprat Eesti noort. Lisaks mehhatroonikale võtavad noored mõõtu restoraniteeninduses, maastikuehituses, plaatimises, veebidisainis, IT-s ja tisleritöös,” ütles SA Innove kutsehariduse agentuuri kommunikatsioonispetsialist Liina Liiv.
Noorte osalemist rahvusvahelistel võistlustel koordineerivad sihtasutus Innove ning haridus- ja teadusministeerium.