Ida-Virumaal on viimase kuu jooksul päris palju räägitud uuest valitsusest kui unistuste valitsusest. Unistada ju võib, aga reaalset elu ei saa ega tohi kõrvale jätta.
Kui räägime Ida-Virumaast, siis peame rääkima piirkonnast, kus on palju tööstuspotentsiaali, tööturg on aga üles ehitatud peamiselt suurtele tööandjatele. Seetõttu satuvad globaalsete muutuste tõttu vahel löögi alla paljud inimesed korraga. Seda nägime hiljuti, kui energiakandjate hinna langus maailmaturul tõi kaasa koondamised õlitehastes Ida-Virumaal.
Riigi ülesanne on siin igal juhul leevendust pakkuda. Otsustega, mis alandasid keskkonnatasusid, tuli valitsus Ida-Virumaa inimestele appi, aitas töökohad säilitada ja taasluua.
Tähtis on siinkohal ka meelde tuletada, et tookord valitsuses olnud SDE ei võtnud sel teemal seisukohta ning IRL oli vastu. Kokkuvõttes oli see maksumaksjatele mõistlik rahapaigutus, sest kui koondatud inimesed tööd ei leia, muutuvad nad sotsiaaltoetuse saajateks ja maksumaksjate asemel maksuraha kasutajateks. Rõõm on, et esialgu suure sotsiaalse katastroofina tundunud olukorda õnnestus tänu kiirele reageerimisele leevendada ja paljude idavirulaste peredele jäi sissetulek alles ning seda suuresti tänu tolle aja valitsuserakonna − Reformierakonna toele.
Tööpuudus Ida-Virumaal on kahjuks endiselt suurim Eestis. Vajame piirkonda rohkem töökohti. Selle ülesande lahendamine on ka otseselt seotud Eesti julgeolekuga.
Need, kes praegu uues valitsuses Ida-Virumaale taevamannat lubavad, ei ole millegipärast omavalitsuse tasandil aastakümnete jooksul suutnud lagunemist pidurdada. Kohtla-Järve tühjad majad ja Narva vaikelu ning vähene lõimumine ülejäänud Eestiga on kujunenud just omavalitsuste tegematajätmiste tõttu. Puudub veendumus, et paljuski samad inimesed nüüd uue valitsuse värsket väljanägemist kasutades päevapealt suure pöörde tooksid. Kuid eks aeg näitab.
Igal juhul on riik viimastel aastatel Ida-Virumaale investeerinud rohkem kui paljudesse teistesse Eesti paikadesse ning öelda, et alles nüüd hakkame kõike tegema, ei ole õige. Nagu juba enne öeldud: õlitööstuse toetamisega, maailmaturu hindadest tingitud turu madalseisu olukorras, on säilitatud või uuesti loodud löögi alla sattunud töökohti. Pidevalt on toetust saanud Ida-Virumaa tööstusparkide programm, mis on toonud majanduse elavnemise, loonud juba sadu ja toomas veel tuhandeid töökohti.
Näitena Ida-Virumaale pööratava tähelepanu kohta meenutaksin, et juba 2014. aastal otsustas valitsus, et Ida-Virumaa saab ainuüksi siseministeeriumi kaudu Euroopa regionaalarengu fondist umbes 53 miljonit eurot, millele lisanduvad märkimisväärsed investeeringud teiste ministeeriumide programmidest.
Kui vaadata uue valitsuse plaane seoses Ida-Virumaaga, siis loosungeid on (eriti IRLi poolt), kuid konkreetse sisuga tuleb need alles täita. Näitena võiks siinkohal tuua riigi loodavate töökohtade tekitamise, mida teostas juba valitsuses olnud Reformierakonna minister, tuues Ida-Virumaale vanglateenistuse.
Sisekaitseakadeemia viimisel Narva tuleb rääkida mitte üksnes majadest ja betoonist, vaid ka õpetajatest. Kas praegused õppejõud on nõus kolima Narva ja mida tähendab see sisejulgeolekule? Eesti keele maja Narvas võib olla küll hea asi, aga selle kõrval ei ole vaja rääkida, et võib-olla ei ole eesti keelt vaja üldse osata. Just nii võib aga mõista haridusministri juttu eestikeelse hariduse katseprojektidest ühelt poolt ja vene koolide taotlustest vaid venekeelse õpetamise erandite kohta teiselt poolt.
Ajal, mil paljud pered Ida-Virumaal soovivad lastele juba lasteaiast alates riigikeelt õpetada, ei ole õige ükski vihje, justkui võiks hakkama saada ka eesti keele oskuseta. Eestikeelse haridusreformi ümberpööramisega soovitakse vene noored ära lõigata võimalusest saada täisväärtuslikeks Eesti kodanikeks koos keeleoskusega.
Ida-Virumaa paljude inimeste inforuum, mida tarbitakse, on erinev mujal Eestis kujunevast. Väga palju ei räägita ei poliitikast ega ka ideoloogiast. Pigem domineerib seal üks erakond. Kindlasti on inimesi, kellel on umbusku, aga kui hakkad väärtustest rääkima, selgitama, et meie eesmärk Reformierakonnas on keskenduda ettevõtluse arendamisele, töökohtade loomisele, siis need eesmärgid on inimestele ikkagi olulised. Kui inimestel on tööd, siis on paljud muud asjad iseenesest korras.
Kokkuvõttes saan öelda, et Ida-Virumaa ei vaja revolutsiooni või jalgratta leiutamist, vaid olemasolevate investeeringuplaanide ja ettevõtlusprogrammide jätkamist ning kohalikele inimestele selliste võimaluste pakkumist, mis võimaldaksid neil end tunda Eesti Vabariigi väärikate kodanikena.